Nii nägid välja täidetud seened minu vana-aasta õhtu peolaual. Lisaks olin teinud singirulle, mis mulle alati väga maitsenud, kuid siiani pole õieti kunagi vaevaks võtnud valmistada. Toomase rõõmuks rosoljet, singipirukaid; Eve toodud kartulisalatit, Pauli enda poolt püütud ja suitsutatud kala, Kai imemaitsvat saladuse loori all kokku segatud krõpsudega söödavat kastet. Magusast oli kahte sorti korvikesi, millest ühed on minu meelesti eriti maitsvad, tehtud laimist ja jõhvikatest ja valgest šokolaadist; mandli-vahukoore tort šokolaaditükikeste ja kiwiga, Hille toodud kakaotort, Kai imlised rummipallid (ta ei hoia kunagi rummiga kokku!). Ja muidugi minu küpsetatud leiba ning saia.
Lastega on alati natuke keerulisem. Nad ei ole õieti keegi harjunud meie toredate eesti toitudega (näiteks kartulisalat) ja nii said nad külmutatud peast ostetud kanakotlette ja lihapalle, millest esimesed kogu täiega ära söödi. Peale seda natuke tarretist ja mahla ning juba olid neil kõhud täis ja joosti oma mänge edasi mängima.
Kuigi meid oli päris palju selles pisikeses majakeses (kaksteist täiskasvanut ja seitse last), läks kõik väga tsiviliseeritult, palju rahulikumalt ja lihtsamalt kui oleks võinud oodata. Kasutan tavaliselt ühekordseid taldrikuid ja kahvleid-lusikaid. Laste joogiklaasid on samuti plastikust, mille peale kirjutan iga lapse nime. Nii ei teki lõpmatult palju topse, mille omanikku väga raske tuvastada. Peale pidu on nõudepesu väga lihtne. Õnneks ei ole meie sõprade hulgas nii peeneid isikuid, kellele kõlbab ainult portselan ja kristall.
Peo muusika tuli raadiost Elmar, nagu ikka otsime ainult eestikeelset muusikat, isegi kui originaal on mõnes teises keeles. Nii see emigrandi elu on kaugel kodust. Päeval kuulasin samuti raadiot ning juhtusin peale, kui saatejuht kurtis, mitte ühtegi tervitust pole veel saabunud. Lippasin siis arvuti juurde ning saatsin mõned tervitused teele raadiole ja kõigile sugulastele, sõpradele ja tuttavatele. Saime kohe häid soove tagasi siia kaugele maale. Väga armas oli, kuigi olen kindel, et enamus nendest, kellele meiepoolsed sõnad teele läksid, ei kuula 'vanainimeste' jaama. Huvitav on see, et niipea, kui mõni sellise tõrjuva suhtumisega isik satub pikemaks ajaks eemale Eestist, muutub Elmar väga kiiresti omaseks, hoolimata vanusest. Oleme seda ise mitmel korral näinud-kogenud.
Pidu käis meil kella kolmeni ja põhku pugesime alles nelja ajal. Hommikul olime juba kella üheksa ajal üleval! Kuigi, pean tunnistama, oleme natuke tukkunud veel peale seda. Toitu on nii palju järgi, et võiks veel ühe peo korraldada. Samas peame olema homme juba tööl ning ehk on parem siiski täna rahulikumalt võtta. Lastel on veel nädal koolivaheaga.
Lisasin siia mõned uued pildid: Pildid
HEAD UUT AASTAT!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Võid siia jätta oma arvamuse. Need ilmuvad kohe-kohe! Nii et ainult kannatust :-)