27.12.07

Pakid Eestist

Sain ema käest jõuludeks saadetud paki jõulumaiustustega täpselt jõululaupäeval kätte. Milline ajastus (või õieti võiks vahelduseks kiita nii palju kirutud Kanada posti)!

Täna pidin ainukesena oma perest hommikul vaikselt välja hiilima, et tööle kiirustada. Eile kurtsin, et jälle tööle, mille peale Kirke siiralt küsis:„Kas sulle ei meeldi su töö?” Jah, milline õnn oleks teha tööd, mis on samas sinu hobiks ja igast uuest päevast saab oodatud... Lugesin kunagi artiklit nendest, kes on loobunud oma eriliselt headest töökohtadest ning hakanud tegema just seda, mis neile südamelähedane, isegi kui see tähendas palga tunduvat kahanemist. Artikkel rääkis nendest, kes oma otsust ei kahetsenud, kuid kindlasti on neid, kelle valik muudab niivõrd elustandardit, et probleemiks võib saada igapäevasteks kuludeks raha leidmine... Oma töö juures olen näinud vahel neid (ja see ei ole sugugi reegel - vaatan asja pessimisti seisukohalt), kes on proovinud oma firmat püsti ajada, kuid see on toonud kaasa nii palju probleeme, kuni valima peab kahe suuna vahel, kas püüda unistusi või teha midagi, mis paneb leiva lauale.

Päeval sadas jälle imelist jõululund, õnneks on mu töölaua tagant võimalus aknast kergesti välja vaadata ning imetleda, mis ilmataat õues otsustanud teha.
Koju jõudes leidsin uue paki Eestist. Aitäh Kristelile, kes on mu tüdrukutele ostnud eestikeelseid W.I.T.C.H. ajakirju. Nad avastasid eelmisel aastal Eestis olles samanimelise multika ning samal ajal hakkas ajakiri ilmuma Eestis. Mul on lihtsalt hea meel, et nad sellest nii sisse võetud on, sest nii loevad nad midagigi eesti keeles. Mari peaks Eesti Koolis läbi lugema „Kevade”. Siiani pole ta erilist vaimustust raamatu suhtes üles näidanud, kuid samas pole veel täiesti lootusetult ka toanurka visanud. Mari on rohkem eesti keeles raamatuid ette võtnud ning leidnud teoseid, mis talle väga meelidvad. Kirke arvab, et eesti keeles on kergem lugeda, kuid piirdub siiski kohustusliku kirjandusega inglise keeles.

Samal ajal on Puma leidnud endale mõnusa olemise meie jõululaual. Imelik, ta pole tavaliselt väga laua peale roninud. Mis talle küll seal nii kangesti meeldis? Ehk hoopis see, et vahelduseks oli ruumi end pikali visata, muidu kipub laud äärest ääreni laste asju täis olema.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Võid siia jätta oma arvamuse. Need ilmuvad kohe-kohe! Nii et ainult kannatust :-)