Lumeskulptuurid

Tom on meie majas eriline lumeskulptuuride tegija, kui ainult pisut lund ja sula on. Kunagi uuris üks naabritest ega ta kunstnik ole :D
See kolm aastat tagasi tehtud kuju on minu meelest üks tema kõige parematest töödest. Ühel pool oli kujul selline nägu ja teisel pool järgmisel pildid ilutsev koletis. Eriti põnev oli, kui silmades tuli põlema läks (küünlad). Ja meie jõulukuusk on kuju kõrval endale ajutise koha peale pühi leidnud.


Sel aastal on meie aeda suur lumehunt tekkinud (Mari tegi hundile hambad) ja kohe kõrvale Kirke poolt lumest voolitud pokemonid. Lapsed võtavad isast eeskuju, lumememmede tegemine on igav...


Eelmisel aastal oli meil väga vähe lund, alles veebruaris tuli korralik lumi maha, mis küll varsti sulas. Lapsed korjasid seda vähest lund kokku ning sellest sai mingi koera moodi elukas garaazhi ette.

2006 oli lumememmede poolest kehv aasta (või me hoopis ei pildistanud neid). Siin on aga Tom lastega kellegi teise poolt valmis voolitud skulptuuri ees.

Tomi esimene katsetus midagi hästi suurt teha. Hiljem, kui see eest sulas, tegi ta koletise kahe näoga (esimesed pildid).

Lapsed on ikka lumememmi ka teinud. Siin on mõned näited aastast 2005 ja 2003 (Jaanika on lastega parempoolsel pildil).

Lumelepatriinu Jaanika rõõmuks, kellele lepatriinud eriliselt meeldivad (kas ikka veel?)

Siin on üks koletis aastast 2000 ja lapsed külma ilmaga õues aastal 2001 (jälle üks kujudevaene aasta :)

1999. aastal meie maja ees - lund on, aga kujusid pole, vähemalt mitte pildil (mulle meeldib Tomi ilus müts, kuhu see küll meil jäänud on?).

1998 - Tomi isa on meil külas ja Tom on selle auks midagi erilist maja ette loonud.

1998 ja 1997 aastast näiteid Tomi kätetööst.

1996.aastal avastas Tom endas erilise oskuse lumest kujusid luua. Kahtlustan, et põhjuseks oli soov oma pisikesele tütrele sügavat muljet jätta, kui tubli isa ta on :) Ma ei tea, mis poole-aastane Mari sellest just arvas, kuid Tomi emal ja minul jätkus hulganisti kiidusõnu noorele kunstnikule.