30.04.19

Mõtteid siit ja sealt

"Mina seisan siin, sinises, mustas ja valges, ja ütlen, et sõna ON vaba," ütles president Kersti Kaljulaid. "Aga kas ta tegelikult on? See on kõige rohkem ikkagi meie ajakirjanike endi teha. See on esinemisjulguses, see on ütlemisjulguses, see on enda sisemuses kinnitamises, et ka enesetsensuuri ikkagi ei ole. Loomulikult... vabadusega kaasneb vastutus. Üksteist alandada me ei tohi. Üksteise kohta halvasti öelda ei ole ilus. Üksteise mõtete kohta kriitikat teha, vägagi teretulnud!" (foto siit)

Kirjutasin selle üles, vaadates esmaspäevast "Aktuaalset Kaamerat". See, mis praegu toimub, on midagi mille sarnast pole varem näinud-kuulnud. Õieti on ju ajakirjanduse väljaütlemised alati üsna samasugused olnud. Isegi need, keda äkki süüdistatakse ei tea milles, käitusid aastaid tagasi täpselt samamoodi. Olen meelega otsinud vanemaid artikleid ja kuulanud mõnda saadet :-) Ainult... vahe on selles, et kui varem võeti seda kui "normaalset", siis nüüd on äkki kerkinud üles mingid "vusspüksid", kelle kohta ei tohi absoluutselt mitte ühtegi halba sõna öelda. Meenutab kangesti aega, mida meenutada ei taha. Sest samal ajal on nendel kriitika alla sattunud tegelastel õigus ükskõik mida suust välja ajada. Olen ka nende pühapäevast saadet kuulanud. Ja tule taevas appi... Ma ütleks... pada sõimab katelt... sobib väga hästi kogu asja iseloomustamiseks.

Nõnda siis... valitsus on paigas. Väikese-suure lärmiga, sest tuleb välja, et üks minister on väidetavalt väga kergelt oma naise vastu kätt tõstnud. Ajakirjandus ütleb, et neil on pikem uurimine selle taga, kuid kaitstes allikaid, ei saa nad nende nimesid avaldada. Härra ise esines ju päris kenasti "Ringvaate" saates. Kuigi lühiintervjuus öeldud lause oma naise kohta: tal on suumulk olemas, rääkigu ise! tekitas minus kohe kõhedust. Esiteks suhtumine ehk keele kasutus (aga ma olengi selline tundlikuma hingega selles suhtes) ning teiseks... millal naised eriti sellistest asjadest avalikult räägivad. Meie president astus selle ministri vande andmisel protestiks saalist välja. Aga... ta julges ka öelda, et on valmis esimesena vabandama, kui kõik need süüdistused valeks osutuvad. Ning ma näen teda just seda tegemas. Ta ei ole selline keerutaja nagu meie peaminister. Mul on tunne, et ta ei oskagi seda teha :-) Tema jaoks on asjad üsna must-valged. Uuemad uudised juba tulevad sisse, et see nimetatud minister on tagasi astunud...

Vande andmisel oskasid mõned tegelased väga lapsikult käituda, ning teha järele käemärki, mida võib väga üheselt tõlgendada. Kuigi sellele antakse ka mingi teine positiivsem tähendus. Andestust! Te olete riigimehed, kelle rahvas on etteotsa valinud. Palun käituge riigimehelikult aga mitte nagu lasteaias... Na-na-naa! Näe, mis meie teeme! Teile ei meeldinud! Aga meie ikka teeme! Teeme veel ekstra! Millise kasvatuse emad-isad teile kodust kaasa on andnud, tahan küsida.

Sellega seoses veel üks postitus solvunud riigikogulase poolt (Peeter Ernits), et teda ei valitudki Riigikogu Naiste Ühendusse! Hallooooo... see on naiste ühendus. Kiire otsing tõi välja, et see traditsioon ulatub juba 90ndatesse, kui Riigikokku valitud naised oma grupi moodustavad (sest olles sooliselt alaesindatud proovivad nad teatud küsimustes rohkem koostööd teha, et siis neid asju ka laiemalt läbi viia). Muidugi selgus, et eelmises oli olnud erandkorras ka üks härra. Aga... selle peale oskan ainult ette kujutada, kuidas naised talle järele andsid, no las tuleb, kui nii kangesti tahab vaadata, millega me tegeleme. Kuigi lõpuks tuli välja, et ega ta palju kohal ei käinud ning kui käiski segas oma rumalate küsimustega nende tööd (ma olen seda ise kogenud koosolekuid pidades, kus mõni asjasse puutumatu esitab teiste jaoks tüütuid küsimusi või teeb kommentaare asjadest, millega ta ise ei tööta). Igal juhul otsustasid praegused naised (ükskõik mis põhjusel, ehk ka siiski algseid traditsioone jälgides), et see on siiski naiste ühing, ning mehi sinna ei tule. Mille peale siis üks meesterahvas solvus. On neid, kes pahandavad, mis ebavõrdsus see siis nüüd on. Aga... jah... tavaliselt ju ei kipu naised meesseltsi või mehed naisseltsi. Miks see äkki nii tähtsaks on osutunud. Kui tahate võrdsust taga ajada, siis proovige riigikokku või vähemalt valitsusse pooleks mehi ja naisi saada. Siis olen nõus mõne sellise meesterahvast tüükaga kaasa solvuma ja tema õiguste eest sõna võtma. Praegu on see lihtsalt puhtalt naeruväärne.


Ja veel üks imelik teade Eestist, et mingi tants käib Otepää kivilabürindi ümber, mille üks vanem naine on Otepääle aastate eest peaaegu et elutööna loonud. Esialgu jäi mulje, et kivid on laiali tassitud või ma ei tea, äkki traktoriga üle käidud. Aga tuleb välja, et eemaldatud on infotahvel kolmes keeles antud seletusega, millega tegu, ning kadunud on ka püstkoda. Labürint asub kirikumaadel, mis omakorda paiknevad vanal hiiemäel, tugeva maaenergiaga laetud väepaigal, nagu kirjeldab Puhka Eestis lehekülg. Vanaproua tütar proovis vallalt seletust saada, aga sel härral polnud aega nii tühiste asjadega tegeleda (ah, mis üks tühine turismiobjekt, mis see ka linnale kasu toob, eks ju). Kiriku poolt pidi ka vaikus olema. Kuigi varasemalt on nad näidanud üles rahulolematust, kuidas mõned maausku inimesed seal korra aastas koos käisid. Õige kah, selle asemel peaks ju hoopis kirikusse minema, kus "heade energiate" eest võib rahaliselt kirikut toetada. Vanadaam, kes pea igapäevaselt seal rahu ja häid energiaid nautimas käib, osanud vaid öelda, et kirikutegelaste arvates on kogu labürint saatanast ja tuleb maatasa teha :-/ Milline kitsarinnalisus ja pimedus küll inimeste hinges valitseb... Ma ei oska muud öelda, kui et... tule taevas appi... oh, vabandust, vist poleks pidanud taeva poole pöörduma. Nüüd ei teagi kohe, kelle poole käsi püsti ajada ja kust seda mõistust otsima minna...

Ma ei tea, mul on vahepeal tekkinud selline tunne, et mis toimumas on. Ega Kanadaski, õieti küll Ontarios, pole asjad just hiilgavad. Uus paremäärmuslik valitsus koondab õpetajaid, et mis te virisete, kui õpilasi klassiruumis nii palju kui sinna sisse mahub pigistama. Ette on võetud mitmed teenused, mis seotud otseselt inimeste tervisega. Poole peale vähendati üleujutuste vastu võitlemise fonde, see on eriti irooniline, kui pealinn on hetkel hädas kõrge veetasemega. Jne. jne. Muidugi on tähtis raha kokku hoida, aga tasub ikka vaadata, kust ja millal. Selle kõrval pahandatakse, et need, kes rikkad, saavad samas uue valitsusega raha juurde ja lähevad aina rikkamaks :-/
Peaks ikka natuke positiivsemalt lõpetama. Eestis tantsiti esmaspäeval rahvusvahelisel tantsupäeval. Paistis, et päike paistis ja Vabaduse väljakul oli rahvast päris palju. Üldse on Eestis vist kuidagi soojem ja rohelisem võrreldes Torontoga. Kus laupäeval sadas isegi lund! Põhja pool oli maa lausa valge. Siis ongi parem kusagil toas istuda. Või näiteks siin metroos rongi peale minna ning leida sealt raamatuid. On tekkinud mingi uus liikumine, kus inimesed jätavad raamatuid ühistransporti. Võtad selle kaasa, loed läbi ja viid tagasi bussi või rongi peale järgmise jaoks. Siiani oli meil mõnede majade ees väikesed "raamatukogud", majakesed, kust võisid raamatu võtta ja juurde panna. Nüüd on astutud üks samm kaugemale :-) Paistab, et selline liikumine on üle maailma hoogu võtmas. Vaata siia.


Kanadas eelmisel aastal välja antud 10-dollarine rahatäht valiti Rahvusvahelise Pangatähtede Ühingu poolt "aasta paberrahaks". Esiteks on ta teistpidi. Teiseks on sel väga tähenduslik naise pilt, mustanahaline Viola Desmond, kes tegelikult esimese mustanahalise naisena julges valgete poolt ettekirjutatud seadustele vastu hakata (1946, Rosa Parks tegi sama USAs 1955). 

Meie võime pöörata pilgu ajalukku ja mõelda, kuidas meie esivanemad olid maha surutud ning kuidas meil polnud lubatud teatud asju teha või teatud kohtadesse minna. Sellised seadused olid mustade või põlisrahvaste jaoks igapäev veel eelmise sajandi keskpaiku... Ma ütleks uskumatu. 
Kanada rahatäht on varemgi valitud aasta parimaks. Seda aastal 2004 ja siis oli tegemist 20-dollarilisega, millel meie riigipea pilt. Riigipea on muidugi siis maailmas teada-tuntud kuninganna Elizabeth II :-) Ka väga tähenduslik, ühelt poolt "jumala poolt" oma positsioonil istuv kuninglik kõrgus ja teisalt "kõige madalam" riigikodanik.
Ülejäänud nominentide hulgas oli sel aastal minu meelest täitsa kenasid teisigi. Isegi venelaste 100-rublane on ilus. Ning neid pikkupidi paberrahasid on mujal maailmaski. Ega ma vist enne seda Kanadas välja antud raha teisi ei teadnudki. Ühelt poolt vahvad lahendused, teisalt jälle muutub vist paberi ja metalli kasutamine järjest vähemaks. Kuigi sain aru, et näiteks Shveitsis eelistatakse pigem "päris" raha endiselt kasutada. Vist ka palju traditsioonidest kinni hoides. Ikkagi "rahade ja pankade maa".


Oh, ja Kanada uudistest veel, et kanadalase moodi rääkimine valiti oma seksikuse poolest 13ndale kohale :-) Esimesel kohal oli kiwide keel, sellele järgnesid lõuna-aafrika, iiri, itaalia, austraali, shoti ja seitsmendana prantsuse keel. Eesti keel ei jõudnud kuhugi, kuigi äkki seda ei võrreldutki. Keeli on maailmas ju kusagil 7000. Lähematest keeltest oli läti 40ndal. Ma ütleks, et kõik on maitse asi ;-) Vaata siit lähemalt.

1 kommentaar:

  1. Paistab, et presidendil pole põhjust vabandada kui isegi peaminister ise veits hapu olemisega tänas ajairjanikke hea töö eest. Enne tüübi tagandamist olevat Ratas kuuldavasti vestelnud politsei ja prokuratuuri esindajatega.

    VastaKustuta