Seekordne mõttelõng Lõuna-Aafrikast USA kaudu Eestisse

 Lugesin “Minu-Lõuna Aafrika Vabariik” ja sealt jäi silma järgmine vestlus. Autor Gertrud Talvik vastab küsimusele, kust ta pärit on: “Eestist. Sul on kolm võimalust arvata, kus see asub.” - “Eesti asub Soomest lõunas, see on eraldatud Soome lahega ja jagab piiri Venemaa ja Lätiga,” vastab vurinal mustanahaline noormees, ning jätkab: “(olen) Zimbabwest. Sul on kolm võimalust arvata kus see asub.” Ja ma mõtlesin, et appi!!! Kui oskangi enam-vähem paika panna, et mingi riik on Aafrikast, siis nii täpselt ei tea ma enamuse kohta seletust jagada. Tõi mind maa peale, et miks üldse peaksidki teiselt kontinendilt pärit inimesed Euroopa riike õieti tundma. Eriti meie pisikest Eestit. Kuigi mõnikord ootad, et teatud suuremad riigid on siiski selged.

Huvitava faktina oskan nüüd veel välja tuua, et neil on lausa üksteist ametlikku keelt + viipekeel. vaid 10% räägib kodus emakeelena inglise keelt, zulu keelt 23% ja xhosa 16%. Inglise keel on siiski see, mis kõiki ühendab.

Ja veel. Kui raamat ilmus, siis oli seal...

Loe edasi

Eesti sünnipäev

 Palju õnne meile! Palju õnne Eestile! Südamest soovin, et jääksime püsima veel pikkadeks aastateks. Ja kuri naaber enam nii kuri ei oleks. Mõni on öelnud üleolevalt, et mis mul enam Eestist, sest elanud juba praeguseks pea 37 aastat eemal, 35 aastat sai jaanuari lõpus Kanadasse saabumisest. Aga Eesti on ja jääb alati tähtsaks ja kalliks. Sest ta on iga päev minuga. Juba ainuüksi eesti keele kaudu, mida kõigi nende eemal elatud aastate jooksul kindlasti kõige rohkem kasutanud olen. Ikka tänu sellele, et saabumise aasta detsembris alustasin tööd...

Loe siin edasi

Talviseid mõtisklusi

Talv muudkui kestab meil edasi, kuigi vahepeal kerkis kraadiklaas kusagile sinna 0 kanti, üles ja alla. Mis tähendab, et kogu see sadude asi muutub jamaks. Nii me siin ühel päeval saimegi taevast jääklibu alla, järgmiseks muutus see laiaks imeilusaks lumesajuks, ning lõpuks tuli jäävihma. Ohkasin raskelt paratamatusest. Sest nagu kellavärk peame vähemalt korra talve jooksul ka jäävihma nägema. Õnneks siiski seekord palju väiksemas mastaabis, kusagil linnas minu teada elu eriti ei mõjutanud, see tähendab, elekter ära ei läinud. Ainult kõndimisel oli vaja pingviinisamm kasutusele võtta ning üle teede minnes pidi väga ettevaatlik olema, kui ukerdasid uute hangede vahel. Kannatlik mina olin ühel hetkel üsna pahane, kui...

Loe edasi

36=63

 36 on kodu, kus ma üles kasvasin, kus õppisin maailma tundma ja tunnetama, kus toimusid esimesed kokkupuuted teistega, nii heade kui halbadega. 36 on number, mis on sügavalt minuga seotud. 63 on aga vanus, kus olen mina ise just praegu, täna, oma kogemuste ja mõtetega. 36 oli aadress, maja number. 63 on identiteet, mina. See, kes olin lapsena, oma esimesi samme siin maailmas astumas, on minuga ikka kaasas, ainult kusagil mitmete kihtide all. Minu sünniaasta on samuti 63, eriline ja ainus hetk meie elus, kui vanus on sama, mis sünniaasta viimased kaks numbrit. Mida vanemaks saame, seda väiksem tõenäosus, et seda kunagi nõnda tähistada saame.

Mul on teisigi numbreid, mis mingi erilise tähendusega. Huvitav samas, et ma ei ole neid kunagi kasutanud oma paroolides. Nii et sellepärast võiksin siin...

Loe siin edasi.

Sõprusest ja mõni sõna eesti laulust

 Inglismaalt pärit noor naine, kes on hea mitu aastat Soomes elanud, jagas toredat postitust, kuidas soomlastel pole mitte Valentini päev vaid hoopis sõbrapäev. Eestlased on ka pigem sõpruse hindajad. Ja olen siin-seal näinud väidet, et ainult need kaks riiki tähistavadki sõprust. Samas tekkis huvi, kas on ikka tõsi.

Tuleb välja, et otseselt “sõbrapäev” on tõesti nii meil kui põhjanaabritel. Küll aga tähistavad mitmed Ladina Ameerika riigid - Mehhiko, Peruu, Kolumbia, Guatemala - “armastuse ja sõpruse päeva” (dia del amor y la amistad). Mingil määral läheb sinna alla ka USA ning Kanada komme koolides ja lasteaedades kõigile oma klassikaaslastele jagada maiustusi või kaardikesi. Aga seda pigem ikkagi põhjusel, et keegi ei tunneks end väljajäetuna. Enamasti ostetakse juba valmis kaardikesi ja selleks ajaks välja antud maiustusi. Mina muidugi tegin koos lastega...

Loe edasi.

Introvert elektrikatkestustest

 Külm ei anna meil ikka järele. Nädala lõpuks olime jälle -20C juures ja öösel madalamalgi, tuulega, mis reede õhtul eriti kõvaks keeras. Ei taha isegi vaadata, kui külm on. Sellist tuisku pole tükil ajal näinud, mis reedel mind koju minnes tervitas. Aga ma ei kurda! Sest mulle ikkagi meeldib, kui talvel plusskraade ja sula pole. Lihtsalt õige pisut soojem võiks olla oma ilusa valge lumega! Imeline talv tegelikult seekord. Samal ajal üle kolme tuhande kilomeetri lääne pool, Vancouveris...

Loe siin edasi

Lumi!!!

 Toronto on juba üsna korralikult lund näinud, kuni eelmisel pühapäeval tuli alla peaaegu 60cm ühe päeva jooksul. Kõige tihedama saju ajal saime lausa 10cm tunniga. Mari käis juba pühapäeval seda lükkamas, aga põhitöö jäi esmaspäevale. Mina ei hakanud isegi katsetama, kas jõuan oma pisipreilide juurde. Teisipäevalgi istusin kodus, või õieti käisin ainult koeraga väljas. Lihtsalt lund oli nii palju, et osaliselt kõnniteed läbimatud. Kui lumes veel sumpaks, siis kohati oli tekitatud nabani ulatuvad lumevallid, mille otsas ma ukerdada ei kavatsenud. Kui siis kolmapäeval siiski lumevangist välja tulin, siis pidin mõnes kohas...

Loe edasi siin

Kanada lõunanaabriga sõjas?

 Võtke või jätke, aga ilmasündmused panevad ikka muust kui näiteks saiaküpsetamisest rääkima. Sest esiteks oli Gröönimaa väga paljudel meeltes ja mõtetes, aga selle kõrval avaldas meie üks suurematest ajalehtedest artikli, milles räägiti, et Kanada valmistub USA militaarseks sissetungiks. Antakse aru, et ülevõtmine võib vähem kui nädalaga toimuda, ning põhirõhk tuleks siis panna...

Loe siin edasi...

Lumine ja külm

Just selline on hetkel Toronto, aga ka Gröönimaa, mis sel nädalal uudistes esilehele trügis. Kangesti tahaks, et Gröönimaa kohta võiks lugeda, kuidas nad on leidnud viisi iseseisvana edasi tegutseda, aga ilmselgelt ei ela me mingis muinasjutus. Nad peavad hoopis oma praegust riigikorraldust kaitsma USA oranzhi tolvani eest. Kes täiesti külmalt on valmis ka jõudu kasutama, et see maatükk endale saada (ma kasutan nimelt “endale”, sest see tundub olevat tal mingi isiklik kinnisidee, sest enamus usakaid pole taolise käiguga üldse nõus). Lugesin just, et ta oli juba eelmisel presidendiks olemise ajal oma nõuandjate ehmatuseks...

Tule siia edasi lugema!

Uuel aastal uue hooga

 Oleme siin üsna valutult uue aastaga alustanud. Mul on tunne, et minu jaoks kõige rahulikumalt võrreldes kõigi eelmiste aastatega. Kuigi, ega ma ei oska arvata, mis ma väikese lapsena mõtlesin 😉 Peale pühade ootamist ja lõpuks uude aastasse jõudes tekib justkui anticlimax ehk “lahja lõpp”. Võiksin õieti ju uue “eesmärgina” oma veebruarikuu sünnipäeva seada, aga seda ei saa ikka jõulude ja aastavahetusega võrrelda. Keegi küsis hiljuti, mis on lugejate lemmikpüha, ja peale lühikest mõttepausi valisingi jõulud. Ülejäänud on mingi hall mass. Kui just väga nõutakse, siis teiseks paneks ilmselt jaanipäeva, aga see teine koht on kusagil...

Loe siin edasi.

Heietusi aasta esimesel päeval

 Istun siin elutoas suure ekraani ees ja vaatan Viini kontserti. Kontsert on olnud minuga sellest ajast, kui kunagi nooruses läbi Soome TV seda jälgida saime. Kanada algusaastatel on see küll vahele jäänud, sest siin ei paistnud keegi sellest huvitatud, või õieti ei osanud ehk me seda otsidagi. Hiljem leidsime, et USAs eratoetustel tegutsev kanal PBS kannab siiski üle. Ei teagi, miks kontsert aasta esimesel päeval nii oluliseks on saanud. Ja see peab olema just esimesel. Kuigi võib ju hiljem vaadata. Mida ma ka hetkel teen, aga ikkagi esimesel ja ainult sellepärast, et vaevalt mind saaks ka väevõimuga õigel ajal üles, kui oled õhtul ei tea mis kellani üleval olnud. Tunnistan küll, et üks tegelane siiski sundis mind varahommikul soojast voodist välja õue. Üks selline...

Loe edasi.