31.10.14

Halloween


Mul on tunne, et mida aasta edasi seda rohkem mu tüdrukud tahavad end "üles lüüa" Halloweeni õhtuks :)  Õieti oli mu noorem neiu juba hommikul ebatavaliselt vara üleval ning tegi näomaalingut. Juuksed sai juba eelmisel päeval pealt punakaks ja alt mustaks pritsitud. Isegi mina sain endale mustad juuksed pähe, kuigi ega teist korda enam seda sodi peanupu otsa ei tahaks (eriti veel, kui dushi alla minnes terve keha ka mustaks värvus, kusjuures nahka pidi päris korralikult hõõruma, et sellest lahti saada :)  Tegelikult ei tohi vinguda, sest Kata roheline värv näos tekitas talle suuremat probleemi. Loodan, et ta sai ikka oma põsed kenasti roosaks. 


Kostüümid sai juba hommikul selga pandud. Mari läks loengusse ja Kirke kooli, õieti oma vanasse põhikooli, kus ta ühe kursuse käigus peab esimesel semestril käima igal hommikul oma endise klassijuhataja juures abiõpetajaks. Kolmanda klassi lapsed olid Kirke kostüümist muidugi vaimustuses. Õhtul ehmatas ta pisikesi trick-or-treat´idajaid ukse peal, kui komme jagas :) Päris naljaks oli vaadata nende näoilmeid.

Mari ütles , et ega neid tudengeid just palju eriliselt riidesse ei pannud. Samas olid meie töö juures pea kõik kuidagi vaeva näinud, kes vähem, kes rohkem. Nüüd imetlege Halloweeni õhtu pilte. Olime tavapäraselt kodust ära külas. Kuna noori oli hulgim, siis läksid ka nad end tänavarahvale näitama. Tundub, et neil on nüüd olulisem oma kostüümide demonstreerimine kui mingi kommijaht, kuigi ega maiustustest ära ei öelda. Minu küsimus on, kui vana on liiga vana, et niimoodi tänavale seiklema minna. Leidsin selle huvitava artikli ja kommentaarid, kus üks näiteks teatas, et oli 33selt end kord üles löönud, ja keegi polnud midagi negatiivset öelnud. Enamus arvasid, et teismelised võiksid tulla küll, peaasi et nad on oma riietusega vaeva näinud. Parem see, kui et nad kusagil pahandust teeksid :)  Pigem tõstatati küsimust, kui noor on liiga noor... Eks minagi ole neid pisikesi beebisid oma ema-isa süles ukse taga näinud. Ja kuigi nad on imearmsad, siis eks ta ole natuke imelik küll. Siis võiks ju issi-emme ka kostüümis olla, sest saaks läheb ju niikuinii nendele, vaevalt, et beebi nüüd kommidest toituma hakkab ;D



Traditsioonline ukse peal tehtud foto ja isegi minust üks selline väga saladuslik, õhtule kohane, millel on pisut-pisut näha tumedaid salkusid (päris mitu arvasid, et mulle täitsa sobib tumedam soeng, mis ei tähenda, et ma hakkaks oma juukseid mustaks värvima, liiga palju tüli :). Kõrvas on mul ämblikkõrvarõngad.


Viimasel fotol on pilt majast, mis on üks uhkemaid kindlasti, sest igat sorti põnevaid "kaunistusi" on nii maja küljes kui aias. Isegi kommi jagaja on kostüümis ning teemakohaline muusika võtab möödujaid vastu. Kokkuvõttes oli tänaval pisut vähem rahvast kui tavaliselt, sest vihma ladistas kogu aeg. Ja eks minugi jalutuskäik jäi lühemaks, sest varbad ja näpud kippusid külmetama.


28.10.14

Valimised Ontarios


Pean nüüd kõiki neid kurvastama, kes põnevusega ootavad teateid Toronto linnapea, Rob Fordi, järjekordsetest "seiklustest". Nimelt saab Kanada suurlinna uueks juhiks hoopistükkis John Tory, kes ei paista sugugi sama põneva taustaga olema kui ta eelkäija. Ega ei teagi, kas Ford oleks võitnud, sest kahjuks/õnneks (vaba valik ;) pidi ta tõsise tervisehäda pärast loobuma uuest katsest. Tema vend proovis küll endast anda kõik mis ta võimuses, kuid jäi Tory'le viimaks ikka alla. 

Kelle poolt siis mina olin... Peaaegu jõudsin juba mingil hetkel mõelda, kui Rob Ford veel linnapea kohta jahtis, et tühja kah, elu oli ju tema all põnev ;)  Aga lõpuks andsin hääle hoopis 19-aastasele noorele neiule - Morgan Baskinile, kes oli üks linnapea kandidaatidest (kokku üldse üle 65!, kuigi ainult kolmel oli mingit lootust kuhugi välja jõuda). Muidugi teadsin, et ega tal mingit võimalust pole, sest suure tõenäosusega viib Tory võidu koju (noor neiu jäi kaheksandaks, mis polegi paha, esikümnes ju!). Lihtsalt tahtsin ühte noort inimest toetada, kes pidas oluliseks oma kandidaadi esitamisega tuua tähelepanu alla tema põlvkonna mured ja vajadused. Samas soovis ta enda esitamisega valima tuua rohkem nooremaid. Lisaks ei ole põhjust kellelgi toriseda, et noored millestki tõisest huvitatud pole :D Mari igal juhul läks kohale ja meelitas ka oma sõpru minema (tema jaoks esimest korda valida). Valisime ka linnaosa esindajaid (minu valitud Kinga Surma, juba nime pärast pidu ju hääle andma ;) jäi küll teiseks. Kes minu moodi kukalt kratsib, mis inimene sellise kummalise nimega isik õieti on, siis võin öelda, et on kena heade mõtetega poola päritolu naine, keda võis toetada küll.

Aga egas siis midagi, jääme ootama nelja aasta pärast toimuvaid valimisi. Sest Fordid teatasid: We'll be back! või midagi sarnast :D (Ja soovin Rob Fordile kõige paremat, et ta vähist jagu saaks)

23.10.14

Kanada uudiseid


Ei ole sugugi tore, kui riik, kus elad mitte just kõige paremate uudistega maailma silma alla satub. Eilne tulistamine Ottawas tuletas meelde, et Kanada kuulub suurriikide hulka, kes oma panuse annab maailma rahu tagamiseks, mis muidugi teatud tegelastele sugugi ei meeldi. Kõige kurvem on see, et kuigi Kanada on väga rahumeelne ja erinevad rahvad kohanevad päris hästi siin, siis leidub ikka neid "ula peal" inimesi, kes oma kohta ei leia ning lasevad end mõjutada ei tea mis propagandast ja lubadustest. Tunnistan, et kuidagi kõhedaks võttis see teadmine, et keegi võib riigi valitsushoonetele nii vabalt nii lähedale tungida. Toronto oli päris rahulik täna, kuigi teatud turvameetmeid on tugevdatud. Metroojaamades nägin politseinikke. Ning kõlaritest tuli teade, mis seletas, et see on tänu Ottawas toimunule. Samas paluti kõigil, kes märkavad midagi kahtlast, kohe sellest teada anda. 

Ma sain uudisest teada alles siis, kui Tom koju jõudis. Olin maailmale kustunud järjekordse migreeniga. Otsisin kohe uudistekanalitest ülevaateid ning isegi tõmbasime Aktuaalse Kaamera käima, kus tehti lühiintervjuu suursaadikuga Ottawas - Gita Kalmetiga. Olin pisut hämmeldunud tema arvamisest, et Kanada meedia oli olnud hommikul kogu loost hüsteerias. Ma ei saa aru, kust ta seda võttis, sest mulle jätsid hiljem ülevaadatud kaadrid küll teistmoodi mulje (ehk oli ta vale sõnavaliku teinud). Kui täna töö juures hüsteeritsemisest rääkisin, siis ütles üks mu töökaaslane, et vastupidi, Kanada meediat olevat eraldi kiidetud, kui profesionaalselt ja asjalikult kõike oli kajastatud (võrdluseks USA, kes võib sipelgast elevandi suure kära ja müraga teha, kusjuures igale detailile pööratakse ülimalt peent tähelepanu, ei tähenda, kas on tõsi või mitte, ning vahel pannakse lausa põnevale seiklusfilmile sobiv taustamuusika juurde ;)

Siin artikkel Globe and Mailist, mis annab edasi minu meelest just selle õige pildi kanadalikust käitumisest toimunud sündmuse taustal.

21.10.14

Tulipunane tammepuu


Torontos on päris palju sügisvärve. Just praegu on minu meelest kõige kenam aeg seda kohta külastada :) Ei ole enam suvist kuumust ja kui vihma sajabki, siis tegelikult on ikka suht soe. Foto ei ole mul küll maja ette istutatud tammepuust, aga küll sellegi lehed värviliseks muutuvad, kuigi, kes teab, kas ikka sama punaseks.

19.10.14

Sügise värvid





Mis sest et ilm pisut kehvavõitu ja tänu põhjast puhuvale kõledale tuulele ka päris külm, siis meelitasin Tomi laupäeval välja - High Parki jalutama (meie esimene "oma" elamine oli just seal lähedal kunagi). Olin hommikul Mariga linna sõitnud, sest tahtsin minna vaatama keraamikanäitust. Mulle meeldivad lausa hirmsasti kõik savist tehtud esemed ja eks ma siis proovin end kohale vedada, kui kusagil need välja pandud on. Kui siis sealt tagasi metroo poole jalutasin, kõlistasin Tomile, et ta end üles ajaks ja me pargis kokku saaksime. Esialgu polnud ta küll sellisest segamisest väga vaimustunud, aga ju siis hakkas südametunnistus piinama, kuidas siis naise palvele mitte vastu tulla, ning nii me siis pargi juures kokku saime, Tomi ja Kokoga. Jalutasime vanu radu, klõpsisime pilte ja külmetasime ka natukene :) Täna ongi mul kurk valus ja olemine pisut nadi, loodetavasti ei tähenda see külmetusse jäämist. Eks homme näe, kuidas enesetunne on.