Haiglast kodus

 Kui rinnaopil saad uute rindade asemel esialgu sellised uued rahvusvärvides (enda kootud) asjad. Eesti ikka meeltes isegi keerulises olukorras 😊 Knitted knockers

Loe siit

Lihtsalt üks pühapäev, kui emasid meeles peetakse

 Nagu juba tavaks tegid tüdrukud meile hommikul pannkooke, kõrvale värsketest marjadest salat. Hiljem nosisime sushit, sest kellelgi polnud tahtmist väga köögis toimetada. Eriti kui Kirke veel Maril juukseid värvis. Mari pole kunagi väga sellest huvitatud olnud, aga siin paar nädalat tagasi pani Kirke talle juusteotsa natuke väljapestavat värvi, ning neiu arvas, võikski nõnda ära värvida. Ta lendab järgmisel nädala lõpus Kaliforniasse sõbrale külla.

Jõudsime perefoto ära teha. Meil siin mõni aasta kipub asi venima ja siis jääbki ära. Seekord kasutasin pulti, et pildistada. Väga mõnus, eriti võrreldes eelmiste kordadega, kui kogu asi peaaegu et suur ettevõtmine. Iga uue pildi jaoks vaja jälle taimer käima panna. Ja tavaliselt on hea, kui pilte rohkem, sest teadagi, mis juhtub grupipiltidega. Isegi kui ütled, et nüüd! Siis on mõnel millegipärast silmad kinni (juhtus meil nüüdki). Uue lubadusena endale püüan kohe võimalikult palju ühesuguseid fotosid ära kustutada, sest millegipärast on tulevikus niiiii kahju seda teha 😑 Ja nõnda neid pilte aina koguneb.

Vaatasin seda pilti ja mõtlesin, kui kaua aega me ikka kõrvuti oleme olnud. Lastel muidugi palju valikut pole 😜 Kuigi eks ma ole kuulnud ja lugenud, kuidas leidub emasid-isasid, kellega väga ei suhelda. Ah, mis ma räägin. Ma hoidsin ju oma...

Loe edasi

Minu pere ja kirsside õitsemise aeg

 Lõimekojas ehk Threads platvormil sattusin postituse peale, kus pilt võimalikust perest (ükskõik siis mis põhjusel pole tegelikult näiteks teada, milline inimese ema või isa võinuks olla, või lapsed, või vanavanemad). Juturoboti loodud pildi aluseks isiku enda või olemasoleva pere fotod. Mis pani minu aju tööle, ning mõtlesin nende kahe lapse peale, kellele elu andsin, kuid kes kunagi meiega koos suureks ei kasvanudki. Sest saatus on vahel nii väga ebaõiglane. Ja siin siis see foto ongi. Mina oma roosa peaga, Toomas pisut tõsise olemisega (võtsin ta viimase passifoto), meie poeg Mart...

Loe siin edasi