Lõikuspäeva hommikul olin juba kell viis üleval. Tund aega varem, kui plaanis. Samas olin üllatunud, kui hästi ja rahulikult sinnamaani magasin. Pidin hommikul veel dushi alla jõudma, õhtul olin juba korra käinud. Tean, et mõnikord antakse enne lõikust spets seep, millega end pesta, aga mul oli vaja lihtsalt midagi neutraalset, millel pole lõhnaaineid sees. Ajasin Toomase üles, kes tundus, oli vist rahutumalt öö mööda saatnud. Kuna meil kass ja koer, ning koer harjunud öösel voodis olema, siis oli Toomas juba elutuppa kolinud (kutsa hakkab ukse taga kraapima, kui meie juurde ei saa). Vahetasin eelmisel päeval magamistoas linad, et siis järgmised nädalad mitte kellegagi voodit jagada. Et mul võimalikult puhas keskkond oleks. Riided selga: eest nööbitav pluus (rinnahoidja jätsingi juba ära), kergesti üles tõmmatavad püksid ja kingad, mis sain otse jalga torgata. Nõnda siis täielikult valmis riietusega, millega haiglast koju lähen. Õnneks oli ilm keeranud päris jahedaks. Mõtlesin, et mul tõenäoliselt parem taastumine, kui ei pea väga soojas toas olema ning saan aknast värsket õhku sisse lasta.
Lonksasin paar sõõmu vett, ainuke, mis peale südaööd veel lubatud oli, ning juba istusimegi autosse, et kesklinna sõita. Kuna olime juba peale seitset seal, siis ei tekkinud mingit probleemi haigla juures parkimise leidmisega. Juba ette võin öelda, et kogu mu protseduur sel päeval läkski meile maksma ainult...
