Käib töö ja aiarõõm käsikäes

Eesti oigab kuuma käes, kui Torontos on isegi päris talutav. Sättisin endale kenasti laua aeda, katsin ühe vana lillelise vakstuga (see on meiega vahel telkimisel kaasas olnud) ja tõstsin läpaka õue. Päris mõnus on kiwitaimede varjus töötada, kui õrn tuulehoog roosilõhna minuni toob. Kes oleks kunagi võinud ette kujutada, et nõndaviisi võib ka "tähtsaid tegemisi" teha :-)

Täna oli mul lausa videokõne ühe Ukraina fintech firmaga, kelle esindaja tuli umbes nädal tagasi Kanadasse ja kellega sain tuttavaks läbi ühe teise eestlase, kelle poole pöördus tema endine töökaaslane (eks nii need tutvused vahel tekivad). Hetkel on Lana Montrealis oma vennal külas ja istus koosoleku ajal minu moodi aias. Sain temaga juba reedel meie kodus kokku, et rääkida, kuidas pangad ja ühispangad (hoiu- ja laenuühistud) siin töötavad. Jäin just mõtlema, et õieti ei saagi paralleele tõmmata Eesti ühistutega, sest need ei paku kõiki pangateenuseid kui meie omad siin seda teevad. Nii et jään ikka ühispanga nime juurde, nagu kunagi Eestist tulnud pangategelased seda tegid, kui panga asutasid. 

Igal juhul oli muidugi huvitav rääkida inimesega, kes teab pangandusest ja kes aitas näiteks Moldaavias pankade korrastamisele kaasa). Aga loomulikult ei saanud me ka muudel teemadel peatumata olla. Täna siis ühines videokõnega tema kolleeg. Proovisime aru saada, milliseid teenuseid siin õieti pole. Kindlasti puudub korralik näo- ja dokumendituvastus, mis muudaks nii mõnegi protseduuri palju lihtsamaks. Paistab, et see on ka üsna uus Euroopas, kuid Eestis tavaline ja minu üllatuseks pole Ukrainaski midagi erilist. Suuremaks küsimuseks on regulatsioonidele vastavusse jäämine. Kahjuks kipuvad need riigid, kus asjad juba ammu paika pandud, uuega mitte nii lihtsalt kaasa minema. Nii nagu mõned töökohad rangelt oma töötajaid tagasi kontorisse kutsuvad, kuigi selleks õieti põhjust ju pole.

Kõige selle kõrval võin öelda, et nõnda ma siin kogun vaikselt ukrainlasi enda ümber :-) Olen aidanud kahte pere siin Torontos, tänaval mõnega jutustama jäänud, kui taban, et nad on ukrainlased, ning muidugi on mul veel mu "õpilane" Eestis. Ma saan aru, et rahaline toetus on ülimalt oluline. Samas otse ukrainlastega suheldes ja oma tuge pakkudes, annan endale täiesti aru, et olen ühtepidi kindlasti isekas, sest südames on rõõm konkreetselt kedagi aidates.

30 aastat pangatööd

 "Sa teed, et on hea koht töötada," kirjutas üks noor töökaaslane mulle. Ma olen väga nõus, et ülemused määravad suuresti ära, kui hea meelega sa tööle lähed. Aga samas on nii tähtis, et töökaaslased oleks ka sellised, kellega päriselt tahad koos olla.

Teema on muidugi üleval, sest mul täitus 1.detsembril 30 aastat tööd ühes ja samas kohas. Pangas, mis kandis veel paar aastat tagasi Toronto Eesti Ühispanga nime, ja mis nüüd teada-tuntud kui Northern Birch Credit Union. Mõnes mõttes parem nimi, sest esimest aeti aegajalt segamini Eesti Ühispangaga Eestis või siis arvati, et Torontos asuv pank ongi mingi Eesti panga filiaal. Nagu kord, kui üks eestlasest külaline lausa meie peale tigedaks sai, et kuidas tal polegi võimalust oma rahale ligi pääseda... me oleme ju Eesti Ühispank.

Aga eks need olegi lood, millest võiks ühe omamoodi memuaari kokku panna, nagu keegi arvas :-) Eks see saaks parasjagu huvitav küll, sest mõnikord võtame peaaegu et pihitooli rolli sisse. Ja eks ma ole näinud ja kuulnud nende aastate jooksul ikka mõndagi. Ja olen ka läbi aastate saanud väga mitmeid erinevaid ameteid pidada. Muidugi alustuseks teenindaja roll, siis olen olnud laenuametnik, mingil hetkel, kui internet oma võidukäiku alustas, pannud panga kodulehe kokku, siis olnud pisiülemus ja nüüd natuke suurem ülemus :-) See tähendab vastutan liikmete teeninduse eest. Kindlasti on hetkel palju rohkem stressi. Mitte ainult ameti pärast. Covid ei aita asjale kaasa, lisaks veel ikka viimaste kortsude silumine kahe panga ühinemisel. Ning loomulikult uus pangasüsteem. Mis minu jaoks on kõigi nende aastate jooksul neljas. 

Ma olen ka teadlikult mõelnud, mis õieti on mind nii kaua kohal hoidnud. Läksin ju kunagi panka tööle, et seal ehk paar aastat olla ja siis edasi liikuda. Kindlasti kõik need erinevad võimalused, isegi kui pank ise väike, ning tihtipeale tuleb kanda ikka mitut ametimantlit korraga. Vajadusel ka ette teenindama minna. Ikka veel. Aga siis on veel meie endi liikmed, keda aastatega oled hästi tundma õppinud ja keda aidates saad just selle töörõõmu, mida vajad, et edasi tegutseda. Muidugi oleme pangana erilised, vahel kutsume end külapangaks, sest oleme olemas eesti kogukonna jaoks. Nii teenuste pakkujana, aga ka toetajatena. Ega sellest eriti aru ei saa, kui ise sinna sisse ei satu. Meie mõned Eestist tulnud noored töötajad tunnistavad, et nad ei osanud midagi sellist ette kujutadagi. Ja nõnda olles nii kaua inimeste silma all, tähendab see ka seda, et nad on õppinud mind usaldama ning teavad, kui palju annan endast neid aidates. Ja nii mõnegagi on tekkinud sõbralikud suhted, mis sügavamad kui lihtsalt teenindaja ja teenindatava vahel.

Ja muidugi ei saa unustada töökaaslasi. Keda kokku on ikka päris mitmed kogunenud. Kellest mõned lühemat, mõned pikemalt töötanud. Ma arvan, et olen kõigiga saanud hästi läbi, vähemalt esialgu ;-) Ühega tekkis konflikt, mida pole siiani maha suutnud raputada, sest see puudutas teravalt põhimõtteid, mida pean väga au sees. Mul on ikka valus sellele mõelda, isegi kui ta hiljem on vabandama tulnud. Ülemusi on ka olnud ühest äärest teise. Vabandan ette-taha kõigi eelmiste ees, kuid meie praegune tegevjuht on end mitmest küljest väga suurepärase inimesena näidanud. Kellel ei puudu tema inimlik puudutus ja suhtumine. Samas igatsen kindlasti taga nii mitmeidki endisi kaastöötajaid. Mis ei tähenda, et praegustega oleks kuidagi halvem koos olla. Ka minu uute lätlastest kolleegidega. Ilmselt on see vaid lihtsamate ja probleemivabamate aegade taganutmine ;-) Samas, kui saad krija, milles nimetatakse: I'm not sure I'll ever have as good of a manager as you again in my life!, siis mu süda sulab mitmest küljest :)

Ma ei oska ka öelda, kas kokkuvõttes on olnud hea või halb nii kaua ühes kohas töötada. Arvan, et kui mul poleks neid erinevaid ülesandeid ja töökohustusi olnud, siis oleksin aastaid tagasi midagi muud otsinud. See tähendab, kui lapsed juba nii suured, et võisin enda peale ka mõelda. Pank ei ole samas enam see, mis vanasti. Vahel mõtlen, et olengi tegelikult täiesti uues kohas tööl. Mis ei tähenda, et ma veel 30 aastat seal tahaks olla. Vist mitte isegi 10. Ma ju poole jalaga natuke nagu pensionär, kes töötab nädalas vähem kui teised. Ja kes oli valmis mõne aasta eest pangast teenitud pensioni võtma ja lahkuma. Mida mu mõlemad tütred ikka tugevalt soovitavad. Et ma mõtleks natuke ka endale ja oma tervisele. Neil on juba vist peaaegu nagu peremeem saanud minu pensionile minekust, mis kunagi teoks ei saa :D Aga elame-näeme!

Siia jõulukuusse veel üks ammune foto millalgi aastatuhande vahetusest, kui me panka jõuluselt kaunistasime.

Pank Torontos

Kes teab, kes ei tea, aga mul saab sel aastal 30 aastat, kui hakkasin Toronto eestalste pangas tööle :-) Ma läksin sinna mõttega, et olen vast paar aastat ja siis liigun kusagile suuremasse panka... aga seda ei juhtunud kunagi. Õieti peaaegu et oleks juhtunud, kui olin 10 aastat töötanud. Ja ma südame põhjani vihastasin ühe ebaõiglase käitumise peale, ning peale vihastamist reageerisin kuulutsele, mis meie kohalikus lehes justkui minu jaoks oli ilmunud. Igal juhul juhtus nii, et ma siiski ei võtnud nende pakkuimist vastu. Mis oli muide parema koha peale, mis nad reklaamisid. Otsustasin juba siis, et ma ei tohi kunagi kahetseda. Ja kuigi vahel olen mõelnud, kui... siis kõik on just nii hästi kui saab olla. Eriti meie praeguse juhi käe all. Aga see vihastamine pole esimene kord, kui keegi tööst loobub. Hiljuti sain teada, et Mari hea sõber tegi just seda, sest terve tiimiga sõideti kuhugi koos, ja tema oli ainuke, kes otsustati panna turistiklassi. Mille alusel küll selliseid otsuseid tehakse... Nüüd on tal hoopis parem töö soolas Ameerikamaal kusagil seal Silikoonioru kandis :-) Pank on loomulikult endiselt Toronto Eesti Majas, mis pildil kõrge rohelise puu varjus. Millalgi järgmisel aastal peaksime küll välja kolima, kui uus KESKUS valmis.

Tegelikult ei tahtnud ma üldse sellest kirjutada. Hoopis vaadake, millise toreda video meie pangast on meie noored kokku pannud :D Toimetajatööd tegi muide Eesti teles kätt proovinud meie kõige uuem kaastöötaja.

Kids Corner: Behind the Scenes at NBCU from Northern Birch Credit Union on Vimeo.