Nõnda siis… viies päev peale keemiat. Mõnede arvestuste järgi võiksid kõige raskemad päevad olla, või õieti eks nad ongi, sest valgeliblede hulk pidi kõige madalam olema. Aga ma ärkasin üles palju suurem energiaga, kui mis ma viimastel päevadel näinud olen. Eile olin ikka täielikus kotis. Oleks ainult voodis pikali olnud, sest energiat üldse polnud. Kuna soovitati, et ma ikka iga päev vähemalt pool tundi käiks, siis ajasin ikka end oma masina peale ja käisin kaks korda kaksteist minutit. Mu kõnnilindi maksimum kiirus on 10, või õieti peab ütlema, et see on ikkagi jooksu-kõnnilint, millel 6-10 on jooksukiirused. Tavaline on mul olnud 4-6, viimasega astusin väga kiire sammuga ja proovisin isegi sörkida. 5 ja 5.5 on sellised hästi mõnusad. Ja seal ma siis eile olin, ning lonkisin kiirusega 2. Sest...
12.07.26
Mõtteid kurja haiguse vastu võideldes
Teisipäeval peaks mu esimene keemia olema. Otsustasin, et lähen üksi kohale. Kirke tuleb peale tööd mu juurde ja Mari viib meid koju. Aga enne seda jõudsin reedel käia Toronto Ülikoolis, sest andsin nõusoleku osaleda ühes uurimuses, kus katsejänesteks on rinnavähi pärast keemiaravi läbivad naised. Tahetakse näha, kuidas aitaks aktiivsem liikumine ja intermittent fasting ehk vahelduv paastumine (sööd näiteks 8 tundi ja ülejäänud aja päevast magad, tegelikult küll hoopis ei söö või siis jood vett või teed, ma ei tea, kas kohv käiks ka sinna alla). Mu onkoloog on uurimusega seotud, ning küsis, kas tahaksin oma osa võtta. Kuna ma tahan...
05.07.26
Kanada päeva nädal ja ikkagi keemia
Alustada võiks ehk ilmast, sest see on Torontos ikka üsna väga kohutav olnud. Sooja osas nimelt. Pidevalt üle 35C ja kuigi kraadiklaas päriselt 40C peale ei jõudnud (kuigi, kes teab, mõnes väga päikeselises nurgas võis küll), siis niiskusindeks oli mitu päeva 46C-48C vahel. Ei juhtu mitte väga tihti, kuigi viimased suved näitavad ka seda trendi. Läksin uurima, kas tõesti mingid rekordid, kuid tuleb välja, et 14.juulil 1995 oli niiskusindeks olnud 50.3C. Vaid umbes 20 päeva hiljem sündis Mari. Ma tegelikult mäletan seda kuumust. Rasedana oli seda veel eriti raske taluda. Mingil hetkel olin kodus ainult päris paljalt ja hoidsin ainult märga vannilina ümber. Õnneks ei tahtnud keegi suure kuumusega külla tulla, nõnda polnud ohtu, et oleksin mõne inimese uksel ära ehmatanud. Rekord niiskusindeksi poolest jääb aastasse 2011 juulisse 51.2C. Ning kõige kõrgem registreeritud temperatuur on aastast 1936, kui oli 41C.
Nii et me sel nädalal väga välja ei kippunud, kuigi korra käisin täiesti iseseisvalt poes (olin kogu aeg lasknud kellelgi teisel roolis olla). Koergi pidas vaid ainult nii palju vastu, kui parasjagu asjal käimiseks vaja oli. Mu uus jalutamismasin kodus kulus kohe väga ära. Selle peal olen usinalt kõndinud ja samal ajal soomlaste Masterchef võistlust vaadanud. Täna on pühapäev ja esimest korda sain pikemalt õue jalutama minna. Kanada päeval istusime ka kenasti toas ja ei kippunud sugugi kuhugi pidutsema minema. Selle asemel otsisin välja mõned huvitavad faktid Kanada kohta. Panen need siia ka kirja:
Kanadast sai omaette riik 1.juulil 1867, kui Briti parlament kiitis heaks seaduse Briti Põhja-Ameerika kohta. Briti monarhid on siiani riigipead, kuigi...
01.07.26
Kanada ei taha olla USA osariik
Natuke üle aasta tagasi kirjutasin järgneva arvamusloo. Täna tähistame siin Kanada päeva ja hea hetk pilk tagasi keerata. Eriti palju pole asjad muutunud, sest Washingtoni hampelman oskab ikka aeg-ajalt Kanadat hambusse võtta ja meelega solvata meie peaministrit nimetades teda kuberneriks (sellepärast ei tunne end ka halvasti, kui USA juhi osas erilist respekti üles ei näita). Siiski, suur vahe on selles, et kui ta proovis hirmutamise ja alandamisega Kanadat põlvili suruda, siis on riik suutnud päris korralikult end ümber häälestada. Pilgu lisaks oma provintsidele ka terve maailma poole pööranud ning tavapärase USA partneri asemel hoopis teistega lepinguid sõlminud, mis siis kajastuvad sapistes presidendi vastupostitustes 🤓 Muidugi ei tähenda see, et USA täiesti välja lõigatud, kuid kadunud on pika ajal kujunenud usalduslik ja sõbralik suhtumine. Need, kes on Postimehe tellijad, siin on link. Ma ei läinud oma arvamust neile pakkuma, hoopis meie sõber, kes pikalt Eestis elas - Andres Kasekamp - küsis, kas tahaksin kirjutada, sest olen juba siin oma arvamustega laiutanud 😄 Kuna ma kirjutise eest ainult aitäh sain, siis arvan, et võin vabalt selle siia üles jätta.
“Mul on täielik deja vu,” ütleb kolm aastat tagasi Kanadas pelgupaiga leidnud ukrainlane. “Jutt on ju peaaegu sama, mida Venemaa enne oma suurt rünnakut rääkis!”
Ta jätkab, kui hästi teda on vastu võetud, ning jagab...