Seekord jälle üks näide siinsest toredast koolitööst (mis ei tähenda, et koolitöö kogu aeg tore oleks ;) Inglise keele tunniks pidid lapsed grupitööna valmis tegema video, mis lahkab mõnda aega tagasi "Toronto Staris" ilmunud artiklit osades koolides levinud tavast müüa hindeid. Mis tähendab, et need ostetud hinnetega noored pääsevad ülikoolidesse, kus aga mingit hinnetega äritsemist ei ole, samal ajal kui tööd on üle pea, aga pea ei võta... Artiklit võib lugeda siit.
Mari grupp lähenes teemale omamoodi (Mari võttis enda peale "stsenaariumi" kirjutamise, ise mängib ta videos õpetajat), mitte otseselt analüüsides vaid pisut elulisemalt. Tegelikult olid nad pärast teiste tehtud videote nägemist isegi natuke mures, kas see sai "õieti" tehtud. Kuid tuli välja, et õpetajale oli tüdrukute töö väga meeldinud ja ta andis hindeks 100%. Lisaks pidi igaüks veel lühikese kokkuvõtte esitama, mis ilmselt tõmbab ehk seda protsenti mõne jaoks allapoole, oleneb, kui hästi kirjutis õnnestub.
Video lõpupoole on "videotehnik" Vera lisaks viltu läinud stseenid lisanud. Ei tea miks need vahel kõige toredamad on ;) Tegelikult meeldib mulle ka raudteesilla all vändatud hindeostmise stseen. Ning pöörake tähelepanu mikrofonile, see on valmistatud kummipallist ja tuulega ei tea kust meie maja ette toodud ventilatsioonitorust. Muide, massistseenis tagaplaanil plakatit vehkiv keskmine noormees on Mari väga hea sõber, kes mu neiu ka promile (lõpuballile) kutsus. Mari jaoks on kõik ainult sõpruse tasemel, sest ta leiab, et noormees on liiga usklik (võite ise arvata, mis usku ;)