Lugesin siin mõnda aega tagasi intervjuud Evelin Ilvesega. Juttu oli Eesti naistest, kes rabelevad end põhimõtteliselt haigeks. Sest kõik muu on tähtsam, pere, lapsed, mees, töö. Viimase puhul võib aga hoopis tegemist olla hirmuga tööd ja sissetulekut kaotada, võimalust tunda end vajalikuna. „Eesti naiste puhul paistab välja tohutu kohusetundlikkus ja iseenese jätmine tähelepanuahelas kõige viimaseks. Aga kui asetada kõik teised oma vajadustest ettepoole, ka tööandja pakutud ülekoormus, siis see ei lase sul õnnelikult elada. Puhas illusioon on arvata, et sa pead kõik ülesanded vastu võtma. Ei, see on oskamatus, võimetus või puuduv tahe tõmmata maha punased jooned.“
Ma lugesin seda ja mõtlesin, et olen üks väga hea musternäidis olnud, kes laskis kõigel üle pea loksuda. Eriti just töö osas. Sest kodus ma lihtsalt ei pööranud enam tähelepanu, kui...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Võid siia jätta oma arvamuse. Need ilmuvad kohe-kohe! Nii et ainult kannatust :-)