Alustada võiks ehk ilmast, sest see on Torontos ikka üsna väga kohutav olnud. Sooja osas nimelt. Pidevalt üle 35C ja kuigi kraadiklaas päriselt 40C peale ei jõudnud (kuigi, kes teab, mõnes väga päikeselises nurgas võis küll), siis niiskusindeks oli mitu päeva 46C-48C vahel. Ei juhtu mitte väga tihti, kuigi viimased suved näitavad ka seda trendi. Läksin uurima, kas tõesti mingid rekordid, kuid tuleb välja, et 14.juulil 1995 oli niiskusindeks olnud 50.3C. Vaid umbes 20 päeva hiljem sündis Mari. Ma tegelikult mäletan seda kuumust. Rasedana oli seda veel eriti raske taluda. Mingil hetkel olin kodus ainult päris paljalt ja hoidsin ainult märga vannilina ümber. Õnneks ei tahtnud keegi suure kuumusega külla tulla, nõnda polnud ohtu, et oleksin mõne inimese uksel ära ehmatanud. Rekord niiskusindeksi poolest jääb aastasse 2011 juulisse 51.2C. Ning kõige kõrgem registreeritud temperatuur on aastast 1936, kui oli 41C.
Nii et me sel nädalal väga välja ei kippunud, kuigi korra käisin täiesti iseseisvalt poes (olin kogu aeg lasknud kellelgi teisel roolis olla). Koergi pidas vaid ainult nii palju vastu, kui parasjagu asjal käimiseks vaja oli. Mu uus jalutamismasin kodus kulus kohe väga ära. Selle peal olen usinalt kõndinud ja samal ajal soomlaste Masterchef võistlust vaadanud. Täna on pühapäev ja esimest korda sain pikemalt õue jalutama minna. Kanada päeval istusime ka kenasti toas ja ei kippunud sugugi kuhugi pidutsema minema. Selle asemel otsisin välja mõned huvitavad faktid Kanada kohta. Panen need siia ka kirja:
Kanadast sai omaette riik 1.juulil 1867, kui Briti parlament kiitis heaks seaduse Briti Põhja-Ameerika kohta. Briti monarhid on siiani riigipead, kuigi...
