Nagu juba tavaks tegid tüdrukud meile hommikul pannkooke, kõrvale värsketest marjadest salat. Hiljem nosisime sushit, sest kellelgi polnud tahtmist väga köögis toimetada. Eriti kui Kirke veel Maril juukseid värvis. Mari pole kunagi väga sellest huvitatud olnud, aga siin paar nädalat tagasi pani Kirke talle juusteotsa natuke väljapestavat värvi, ning neiu arvas, võikski nõnda ära värvida. Ta lendab järgmisel nädala lõpus Kaliforniasse sõbrale külla.
Jõudsime perefoto ära teha. Meil siin mõni aasta kipub asi venima ja siis jääbki ära. Seekord kasutasin pulti, et pildistada. Väga mõnus, eriti võrreldes eelmiste kordadega, kui kogu asi peaaegu et suur ettevõtmine. Iga uue pildi jaoks vaja jälle taimer käima panna. Ja tavaliselt on hea, kui pilte rohkem, sest teadagi, mis juhtub grupipiltidega. Isegi kui ütled, et nüüd! Siis on mõnel millegipärast silmad kinni (juhtus meil nüüdki). Uue lubadusena endale püüan kohe võimalikult palju ühesuguseid fotosid ära kustutada, sest millegipärast on tulevikus niiiii kahju seda teha 😑 Ja nõnda neid pilte aina koguneb.
Vaatasin seda pilti ja mõtlesin, kui kaua aega me ikka kõrvuti oleme olnud. Lastel muidugi palju valikut pole 😜 Kuigi eks ma ole kuulnud ja lugenud, kuidas leidub emasid-isasid, kellega väga ei suhelda. Ah, mis ma räägin. Ma hoidsin ju oma...
