40 aastat

 40 aastat tagasi saime Toomasega kokku Jõgevamaal. Peaaegu oleks see “tipikate” ja Tartu “inglise fillide” ekvaatoripidu ära jäänud. Sest üks teine Tartu ülikooli grupp proovis kogu asjale kaikaid kodarasse pilduda. Me ei olnud ainuke paar, kes edasi abieluranda purjetas, küll aga olime need, kellele täiesti tühjast kohast samal kohtumisel naljaga pooleks pulmapidu maha peeti. Ja sellest ajast peale oleme samas paadis elumere rahulikel ja tormistel lainetel ühiselt edasi kulgenud.

Kirjutasin nõnda täna somes, et kuidagi lühidalt kõik kokku võtta. Ja ega rohkem vist polegi vaja öelda. Jah, meil on olnud rõõmu ja kurbust, vihastamisi ja leppimisi, naeru ja pisaraid. Aga eks nõnda olemegi justkui kokku kasvanud. Isegi, kui oleme iseloomult

Loe siin

Oskarid, diktaatorid ja neonatsid

Väga ühest äärest teise ilmad meil olnud. Sooja, vihma ja lõpuks lund ja tuult otsa. Lumepildiga ehmatasin mõned Eestis ära, kes nautisid juba kevadsoojust 😄 Mulle meeldib väga talv ja lumi, aga kui kevadkuu käes, siis tahaks ka kevadet. Muidugi tühi lootus, sest peame kuidagi selle imeliku pooltalve-kevade ära kannatama, siis saame umbes nädal aega kevadet, kui kõik äkki rohetama hakkab, ning peale seda on juba suvi käes. Kahjuks pole mõnusat pikka kevadet, kui saad täiel rinnal looduse ärkamist nautida. Toomas käis pühapäeval Mariga veel suusatamas. Ja plaanib kindlasti vähemalt ühe korra lisaks mäele jõuda. Ma ei imesta, kui see aprillis juhtub, sest ilmateade ennustab sinnagi veel lund.

Külmaga seoses peaks vist ära nimetama, et meie peaminister käis korraks...

Loe edasi. 

Naistepäev

 Sattusin hiljuti nägema ühe Eestis elava inglanna tähelepanekut naistepäeva osas. Kui mitmed Ida-Euroopa riigid pühendavad selle päeva naiste “kätel kandmisele” ehk teisisõnu tuuakse lilli, kingitusi, minnakse välja sööma, jne, siis väga paljudes teistes maades on asjad hoopis teistmoodi. Ilmeka näitena Torontos juba neljakümnendat korda järjest peetud demonstratsioon naiste õiguste nimel, seekord teemaks: Tõsta pea ja ära alistu. Üheskoos uues maailmas. Või midagi sellist. Sest hoolimata sellest, et naised on läbi aastate suutnud end kehtestada, neid märgatakse ja nendega arvestatakse, siis tuleb arvestada, et päriselt pole me mingisse lõpp-punkti veel jõudnud. Sest liiga palju on töökohtades ebavõrdsust (kõige tavalisem on sama töö eest meestele kõrgema palga maksmine, millega olen ise kokku puutunud). Seda siis riigis, kus justkui kõik peaks tip-top olema.

Sama teema jätkuks, kuigi mitte nii otseselt, siis siin üks kanada-eestlaste...

Loe edasi.

Seekordne mõttelõng Lõuna-Aafrikast USA kaudu Eestisse

 Lugesin “Minu-Lõuna Aafrika Vabariik” ja sealt jäi silma järgmine vestlus. Autor Gertrud Talvik vastab küsimusele, kust ta pärit on: “Eestist. Sul on kolm võimalust arvata, kus see asub.” - “Eesti asub Soomest lõunas, see on eraldatud Soome lahega ja jagab piiri Venemaa ja Lätiga,” vastab vurinal mustanahaline noormees, ning jätkab: “(olen) Zimbabwest. Sul on kolm võimalust arvata kus see asub.” Ja ma mõtlesin, et appi!!! Kui oskangi enam-vähem paika panna, et mingi riik on Aafrikast, siis nii täpselt ei tea ma enamuse kohta seletust jagada. Tõi mind maa peale, et miks üldse peaksidki teiselt kontinendilt pärit inimesed Euroopa riike õieti tundma. Eriti meie pisikest Eestit. Kuigi mõnikord ootad, et teatud suuremad riigid on siiski selged.

Huvitava faktina oskan nüüd veel välja tuua, et neil on lausa üksteist ametlikku keelt + viipekeel. vaid 10% räägib kodus emakeelena inglise keelt, zulu keelt 23% ja xhosa 16%. Inglise keel on siiski see, mis kõiki ühendab.

Ja veel. Kui raamat ilmus, siis oli seal...

Loe edasi