Sugupuu saladused ja kus ikkagi on hea elada

 Ma siin hiljuti kirjutasin, kuidas tänu Geni platvormile avastasin, et isegi mina olen Timuskitega veresugulane, meie ühised esivanemad jäävad küll 16.sajandisse. Selline ajas tagasivaatamine on ju põnev, eriti kui vanemaks saad, aga samas ega ta palju infot anna. Näed nimesid ja kui nad just miskitpidi kuulsad ja tuntud pole, siis lihtsalt nimedeks need jäävadki. Lugesin kunagi, et inimeste jaoks on pigem hulga põnevam, kui suguvõsas mõni kurjategija. Paneb fantaasia hoopis teistmoodi tööle. Samas mõtlen, et parem jäägu see kauge sugulane kuhugi vähemalt saja aasta taha, või ajas isegi kaugemale. Vaevalt, et keegi just tahab mõne hiljutise diktaatori või sõjakurjategijaga end ühendada.

Jõudsin nende imelike mõteteni, sest USA uudistes käis hiljuti läbi...   loe edasi siin.

Kuidas oma aega sisustada ja muud juttu

 Ah, milline nädal… ainult kuu aega ongi jõuludeni jäänud. Mina olen peamiselt oma pisipreilidega jõuluehteid valmistanud, ja kõik sinna jätnud, Kodus põletan kuuselõhnalist küünalt ja kujutan ette, et kuusk on toas. Tahaks tuled aknale, aga kassil on nüüd oma ronimispuu, mis aknale liiga lähedal ja talle meeldib kõike, mis natukenegi liigub käpata ja närida. Pean vaatama, kuidas see asi lahendada. Ainult et aeg libiseb käest ära. Eks suuresti sellepärast, et ma pea terved päevad lastega koos olen ja kodust kaugel. Kui õhtul koju jõuan, siis pigem ei toimeta enam.

Arutasime Toomasega, kuidas ma olen leidnud endale töö ehk tegevuse, mis pakub rõõmu ja rahuldust (isegi vahel imestan, kuidas sellest ära ei väsi). Kindlasti on neid, kes imestunult vaatavad, miks ma tahan lapsi hoida. Aga eks siin tule üks teine külg veel mängu, sest need tüdrukud on minu jaoks ikkagi hõimlased (või arvestades, et me juured viivad kuhugi sajandite taha, siis ka kauged sugulased). Ma ei tea, kas viitsiksin päris võõraste peres sedasama teha.

Tule loe siin edasi.

Lumine novembri algus

Praeguseks on Eestiski esimene lumi maha tulnud, kui Torontos on lund veel ainult mõnes varjulises kohas, kuhu seda sai kuhjatud. Kui nädal tagasi lund hakkas tulema, siis mälu ütles, et minu siin elatud aja jooksul pole seda kunagi nii vara juhtunud. Aga eks me mälu ole ju nii nagu ta on, aegajalt teeb tempe, nii et pead ei hakanud andma. Samas sain kohe varsti kinnituse, et viimase 60 aasta jooksul pole midagi sarnast nähtud. Novembris on ju lumi maha sadanud küll, kuid hiljem. Silme ees on mina ja Toomas lumemöllus kiirustamas järve ääres asuvasse Harbourfront keskusesse, kus kohalikud rootsi naised oma iga-aastast jõululaata peavad. Aga see toimub tavaliselt umbes kolmandal novembri nädalavahetusel. Jah, just selle nädala omal.

Loe siin edasi.

Novembri algus

 Lugeda võib siin.

Pisut hingede aja pühadest ja kuidas käib lahkunu ärasaatmine

 Loomulikult ikka veel Halloweenist, aga ka Toomase sugulase ärasaatmisest, mis ei ole matusetalitus. Minu jaoks ka väike üllatus. Tule loe siin.

Halloween

 Tule vaata pilte ja loe siin.