Lund oleme juba ühel korral näinud, ebatavaliselt vara meie jaoks, ja nüüd tuli pühapäevaks ka kerge valge kiht maha. Mis tegelikult päeva jooksul ära sulas. Ma muidugi jõudsin juba enne seda tee puhtaks lükata, sest oli vaja auto välja saada. Samas mahtus novembri viimasesse nädalasse ka natuke päikest, kuigi õhk oli karge. Loomulikult oli vaja siis mänguväljakule tõtata. See tähendab, et mul on üks pisike ripats, kes nõuab pidevalt “kiiga-kaaga”. Mis tähendab mänguväljakut, kui keegi aru ei saanud. Olen õieti üllatunud, kui palju talle kiikumine meeldib, temast seitse aastat vanem õde ei kippunud sugugi väga kiigule. Ja kui oligi seal, siis ega palju hoogu ei tohtinud anda. See väike plika aga lendaks vist pilvedeni. Aegajalt kamandab... loe siit edasi.
