27.08.12

Eestis 4

Veel pisut Eestiskäigu meenutusi. Hea on nii tükk aega hiljem asju üle vaadata :) Uuesti avatud teletornis sai käidud. Hästi toredalt on kõik üles seatud, hea vaade kõrgelt-kaugelt ümbrusele. Palju huvitavat Eesti kohta, kuigi alguses oli pisut raske aru saada, kuidas need info-UFO-taldrikud töötasid. Õieti mõni ei töötanud ka. Igaljuhul sain isegi päris mitme huvitava fakti võrra targemaks ning kujtan ette, et ühele Eesti külastajale (kes viitsib osagi läbi lugeda) päris hea pilt meie pisikesest maast.

Pisut sai poodides hulgutud. Kuigi mulle meeldib ikka käia nii, et mul mingi kindel eesmärk on. Niisama shoppajat ei saa vist minust kunagi, ja paistab, et tüdrukud on minu geeni pärinud (Tomile on poodides kolamine alati rohkem istunud ;)

Üheks kõige meeldejäävamaks sündmuseks oli Määra Mäe Meistrikojas käimine (vaata ka Facebooki). See on väike talukoht Padise lähedal, kus saab endale midagi kaasa osta või perenaise juhendamisel ise savist tassi valmis teha, mosaiik kokku panna, kive värvida või siidisalli maalida. See viimane köitis mind kõige rohkem. Õieti sain sellest kohast teadlikuks ühest "Jõuluks koju" saates. Niipea kui millalgi eelmisel sügisel seda nägin, mõtlesin, et sinna tahaks küll minna. Suutsin oma õe kaasa meelitada koos oma pisikese kahese tütretütrega. Kes osutus lihtsalt fantastiliselt kannatlikuks neiuks. Lausa ime, kuidas ta nii kenasti meil seal vastu pidas! Kindlasti aitas perekassi kohale ilmumine, keda sai kohe tükk aega silitada.

Tegime kõik endale siidisalli. Kuigi ma olin suur mineja ja tegija, siis polnud mul eriti mingit ideed, mida just teha tahan :D Ainult värvid olid mingil määral silme ees (midagi punast ja musta). Nüüd, mil koja perenaine Eva Raudkivi käe all minimaalne oskus omandatud, siis teaksin järgmisel korra palju paremini asi käsile võtta. Kirkel oli oma mõte, tal oli tähtis, et kindlad tähed peal oleks (kuigi ta keeldus seletamast, mis need täpselt olid - JRO, kui keegi suudab ära  mõistatada). Mari mõtles draakonite peale (ning nägi tükk aega vaeva oma peene kunstiteosega) ja mu õde arvas esialgu, et jääb hoopistükkis kõrvale, aga sai minu meelest imekena mustriga valmis. Kas värvimine just täpselt selline tuli nagu ta plaanis, on omaette küsimus, sest väike Sandra soovis ka pintslit oma kätte saada. Kuid seda armsam sall sai :)

Suur aitäh Evale, et ta oli meid nõus vastu võtma peale pikka Norra-reisi ning hiljem organiseeris siidisallid lausa meile koju kätte. Olime oma viimaseid päevi Eestos ning meil polnud enam palju aega, et ise kuhugi sõita või posti teel saadetise kohalejõudmist ootama jääda.

Ja aitäh ka kauni kruusi eest, mille õieti mu õde 500nda Facebooki fännina endale sai, kuid mulle kinkis :) Sellise armsakese Evaliku, st naise kujutisega. Samas ei saa ma ka jätta tänusõnu jagamata oma kallile naabrinaisele, kellega mitu toredat jutuõhtut veetsime. Ta on enda jaoks savikunsti leidnud ning eelmisel korral kingitud kruusi kõrvale sain imekena justkui suurtest puulehtedest kokkupandud kausi, mille sees minu absoluutsed lemmikud... Kalevi Merekivikesed. Tee mis tahad, see vana lapsepõlvest meeles maitsvaim maius, püsib minu jaoks esikohal. Sel aastal avastas Marigi, et need on ju päris head, kuigi talle rosinad eriti ei meeldi :) Ei ole nüüd enam sugugi nii, et emme võib kõik kommid nahka pista ;) 

1 kommentaar:

  1. Parandus! Mitte et mulle nii väga meeldib vaid olen lihtsalt sunnitud poes käima kui keegi teine ei käi:)

    VastaKustuta