13.10.10, kuupäev, mille summa annab kokku 33 - just nii palju, kui mitu kaevurit on olnud Tshiili kaevanduses 69 päeva maa all. Mäletan, kui suvel uudis meieni jõudis, oletused, mis neist võis olla saanud ning 17 päeva hiljem kinnitus, et nad on elus. Olen nüüd päästetööd jälginud selle algusest, kui keskööl esimene kaevuritest maapinnale toodi. Oleks vist öösel edasi üleval olnud, kuid tööpäev ootas ees. Tegelikult ei tulnud tööle minekust midagi välja. Olen koolist koju jäänud Kirkega kodus. Ja nõnda mängib teler taustaks, kust CNNi ja Kanada kanali pealt ülekandeid saab vaadata. BBC News internetis annab samuti võimaluse asja jälgida. Nii lihtne on õnnetused meelest kustutada, surnute numbrid on enamasti kauged ja ainult statistika. Kui aga suudetakse midagi ära teha, päästa inimesed, kes üksikult lähedastele kõige olulisemad maailmas, siis täidab see hinge ainult rõõmuga. Ühise rahvusvahelise jõupingutusega on suudetud teha midagi head! Midagi suurt ja positiivset kõik koos! (Isegi NASA on oma nõuannetega kohal ning nagu üks reporter nimetas, on kaevurid olnud heal NASA toidul :) Ja nõnda ei suuda ma päriselt sellest eemale tõmbuda, tahan näha, et viimanegi kaevur näeb taas päikest! Kusjuures lugesin kusagilt, kuidas kaevurid omavahel jagelesid, kes viimaseks jääb, nii mõnigi oli valmis just selle positsiooni võtma! Muide päästetee on pikem kui Toronto CN-torn, mis maailmas kõrgeim. Kapsli ümbermõõt on 90cm. Ekstra dieedile polnud vist neil vaja minna, et sinna sisse ära mahtuda. (Huvitav on võrdlus ameeriklastega, kus naiste keskmine pihaümbermõõt on 94 cm ja meestel 101cm).
Iga mehe taaskohtumine lähedastega on südantliigutav, tahtmatult on silmad iga kord pisaraid täis. Nii hea on näha midagi, mis ei ole seotud sõdade ja tapmistega ja õnnetustega, uudistega, mis nii tavalised teleriekraanil ja ajalehtedes. Kujutan ette, kuidas päästetud kaevuritest veel palju räägitakse (ajakirjanikke on hetkel tuhande ringis kohal). Mõni spekuleerib lausa filmi tegemisega. Üks maa all kinni olnud meestest hakkas lausa luuletusi kirjutama. Samas olevat kaevurid teinud pakti, et nad ei räägi kunagi, mis juhtus esimese 17 päeva jooksul... Söögitagavarasid oli vaid kaheks päevaks ja mehi palju... Vaatame, kui hästi nad oma paktist kinni hoiavad või laseb mõni end suure raha eest ära osta.
Foto siit
Hei sa oled ju täitsa massimeedia lõksu langenud:) Tore jah et selle suure showga 33 kaevurit päästeti aga humanistlikust seisukohast haruldaselt totter ressursside raiskamine.
VastaKustutaSama raha eest oleks saanud kümnete tuhandete neegrilaste elu vaktsineerimisega päästa. Iseasi muidugi kui mõistlik seegi oleks, kuna maailm on niigi ülerahvastatud.
Aga rahvale on vaja leiba ja tsirkust, ja tänu meedia gigantidele sai tsirkust kuhjaga. Kindlasti saab veel kuni publiku huvi mõnele teisele sündmusele suunatakse.
Eks minagi olen siis massimeedia ohver- vaatasin ja elasin kaasa. 89 päeva maa all... tänan, ei.
VastaKustutaSamas on lihtsam ära teha midagi käegakatsutavat mille tulemused kohe näha kui midagi, mille mõjusid alles aja möödudes nägema hakata võib. Vaktsineerimisest on mul muidugi üldse omaette arvamus, mis aga hetkel siia ei puutu :)
TT, kas tõesti oleksid need kaevurid pidanud teatama, et minge vaktsineerige parem Aafrikas lapsi ja ärge meie peale raha raisake? Oleksid sa ise seda teinud?
VastaKustutaMinu meelest ongi humaanne see, kui inimelu päästmise ajal kuludele ei mõelda.
Võib olla massimeedia, ja sama raha eest võiks ei tea mis ära teha... Aga loodetavasti mõjuvad sellised positiivsed kajastused just nii, et ühiselt piire tundmata suudetakse ka ühel päeval näljased neegrilapsed päästa.
VastaKustutaMinul olid ka pisarad silmas kui ma esimest korda seda esimesena pääsenu videot eile hommikul nägin.
VastaKustutaIlusa lõpuga lugu.
Eks see nii ole, et saba lahti, nokk kinni. Kogu maailm on näoga Tšiili poole ja juubeldab koos nende 33 päästetud kaevuriga ja samal ajal Hiinas on surma saanud juba 26 kaevurit ja 11 veel kadunud... Arvata võib, et inimelu Tšiilis pole siis nii odav kui Hiinas või on meedia tähelepanu väiksem seetõttu, et kurvale sündmuse kurba lõppu pole mõistlik valjult pasundada või Hiinas pole see enam sündmus, sest pidevalt on kaevandustes mingi jama. Mis puutub rahasse, siis kui sama summa oleks eelnevalt kulutatud kaevurite ohutuse tagamise peale, kas me siis praegu räägiksime raha arutust laristamisest? -K-
VastaKustuta