Arktiline kiwi

Korjasin täna ära viimased kiwid (hiina tikrid). Eks linnud ole juba oma osa saanud, kuigi olen alati töölt koju tulles ise nende kallal maiustamas käinud. Pilt on mul küll mõne aasta tagune, hea võrdlus õuna ja banaani kõrval, kui suured või väikesed need kiwid on. Nagu minibanaanide puhul, on mini-kiwidesse mitmekordselt hea maitse kogunenud! Ja mis kõige parem, neil pole karvast "nahka". Lisaks veel paar tänast pilti. Sooja kisub kusagile 19 kraadi ligi! Aga seda on vaid paariks päevaks.

Kiwitaimed kasvavad meie aias pea esimesest aastast peale, kui siia kolisime. On sellised külmakindlad, kasvaksid ehk isegi Eestis, Siber olevat muuseas nende koduks (inglise keeles ka hardy kiwi, kasvatamisõpetusi siin). Proovisin neid ka seemnest paljundada, kuigi võiks pookida ja oksast paljundada (ma pole siiani kindlaks teinud, millised taimedest on isased millised emased, seemnetest kasvatatuna peab lihtsalt õnne peale minema). Esimese aasta kevadel vaimustusin, et taimed tulid seemnest üles, kuid suve lõpuni virelesid nad kuidagi ära! Suuremaks ei läinudki. Viskasin siis aianurka, kust Tom sel aastal avastas, et taimed on äkki hoo sisse võtnud. Istutasime siis viinamarjade vahele. Loodetavasti saame viinamarjad madalaks lõigata ning kiwi ronitaimena lehtlat moodustama. Eks näe, kuidas tuleval kevadel nad ellu ärkavad.