Kingitused Troika poest

Esimese hooga võiks lausa imestada, kas äkki oled mingil imeväel teispool maakera Venemaale sattunud ;) Kõrvalolev sildike "Service Ontario" kinnitab küll, et oleme siiski Kanadas. Selline tore poeke asub eelmises postituses kirjeldatud Yummy Marketile üsna lähedal. Sisse me siiski ei astunud. Kingitused olid juba enne küllaminekut ära ostetud :)

Yummy Market Torontos

Lõpuks jõudsime meiegi sinna venelaste-juutide poodi Yummy Market, mis üsna meile tuttava poolakate Starsky poe moodi, st müüakse meile suht meelepärast toidukraami, nagu kohupiima, keefiri, marmelaadi jne. Meie jaoks on muidugi kõige suurem vahe asukohas. Kui Yummy asub umbes 20km kaugusel Toronto põhjaosas, siis Starsky on vaid 4km kaugusel. Nii et ega naljalt pikemat reisi ette ei võta, ainult ehk siis võib läbi lipata, kui oma sõpradele sinnakanti külla läheme. Neil, kes peavad ühistranspordi peale lootma, on Yummy kindlasti mugavam paik kohal käia, sest Starsky jääb Toronto linnast väljapoole, läänepiirilt hakkava Mississauga linna.

Muidugi on pood täis kaupa, mis venekeelsete kirjadega ;) Väga suur valik oli kohupiima! Kindlasti suurem kui Starsky's. Ehk ka praegu sellepärast, et lihavõtted on lähedal. Silma jäi suur suitsukeel, aga kahjuks päris soolase hinnaga, muidu oleks sellega kindasti kassa poole jalutanud.

Ega me palju kaasa ei ostnud, marmelaadi ja sprotti ja kalja ja kohkesi. Päris tore oli uurida suurt valikut kodusuppe, mis suurtes plasttopsikutes (pildil Tomi käe all). Pood on siiski väiksem kui Starsky, riiulid tihedamalt koos ja kui rahvast palju, siis võib väike trügimine tekkida, eriti liha ja koogilettide ees. Aga seda autentsem, kui ümberringi veel vene keelt kuuled ja kassapreili sinuga vene keeles juttu vestab. Ma olin isegi nii tubli, et suutsin talle vene keeles vastata :)

Kaasa ostetud Kvas Ochakovsky osutus siiski üsna lahjaks lurriks hoolimata kõigist kiidusõnadest (vaata ka venelaste reklaami ;) Mulle meeldib siiski kõige rohkem Riia pisut magusam kali.

Käsitöönäitus

Sel nädalal toimub Torontos järjekordne käsitöö näitus-müük. Kes siia satuvad, soovitan :) Mul juba piletid ostetud kõigi pere kolme tüdruku jaoks.

Nüüd oli küll nõnda, et kui Ewert oma ühe- ja kahepealiste draakonitega Toronto Eesti Majas esines, siis valutasin mina kodus pead. Heast kavatsusest neid vähemalt sinna kaema minna, ei tulnud midagi välja. Muusikafestivali raames toimunud kontserdi piletitest jäin ainult sellepärast ilma, et õigel ajal ei ostnud pileteid ära. Olin juba seda tegemas, kui siis otsustasin kaasaga läbi rääkida, kas tema ikka nõus minuga kampa tulema. Kui siis taas kord piletiostu ette võtsin, oli juba liiga hilja. Aga egas midagi, Eesti Elu on kenasti pannud üles lühikese video ning isegi intervjuu Ewert Sundjaga. Eks ma lepi sellega, kuni ehk Eestis neid trehvan (kui nad just siia jälle ei juhtu tulema ;). New Yorki ma neile hetkel järele ei hakka sõitma, mis sest et see samal mandril kui Toronto :) 

Foto laenatud Eesti Elu leheküljelt, võetud Toronto Eesti Maja keskmises saalis, mida ka vahel kristallsaaliks kutsustakse tema uhkete lühtrite pärast. Sain aru, et muusikutele oli siinne kooli publik jätnud hea mulje. Loodetavasti tulevad nad siis ikka tagasi ;)

Looduse ärkamine

Klõpsisin nädalavahetusel mõne foto puudest, mis kevadmärke näitavad. Loodetavasti ei tee tagasi jõudnud tali neile liiga... Eelmine nädal peesitasime päikese käes, niiskuskofitsendiga oli temperatuur 30 ligi ja sel nädalal alustasime miinuskraadidega. Hommikul välja minnes -3 kraadi, tuulega veel 10 kraadi külmem (kui nüüd midagi alla oleks sadanud, siis ikka lumena). Päeva jooksul ikka upitas kraadiklaasi näit pisut üle nulli, kuigi külm tuul viis selle tunde kohe minema. Aga ega sest midagi, kolmapäeval lubab juba jälle 18 soojakraadi, et siis jälle rõõmsalt alla 10 kohe langeda :) Selline on siis see Toronto kevad... vastuvaidlemata kõige "põnevam" ja ettearvamatum kõigist siinsetest aastaaegadest. Talve- ja suveriided tasub käepärast hoida, veel parem, kui mõlemad ka välja minnes kaasas on, sest päeva jooksul võib talvest suvi saada :D Nii et jututeemat kevadisest ilmast jätkub pikemaks!

Puma venna

Kahest kassipojast sai üks meie koju ja teine sõprade perele. Nad näevad üsna sarndased välja, kuigi meie Puma on kindla peale palju leplikum :) Ma ei hakanud tema silmi "parandama", kassi silmad on ju rohelised ;)

Veel kevadisi krookuseid

Kakskeelsuse eelistest

Viimaks ometi on midagi positiivset kakskeelsuse kohta! Kõik need vanemad, kes väga murelikud, kas ikka lapsele mõjub kahekeelne keskkond hästi, võivad nüüd rahulikumalt magada! Kahe keele oskamine teeb sind hulga nutikamaks, ütlevad selle sajandi uurijad ning teevad sellega ninanipsu kõigile eelmise sajandi kolleegidele. Igat sorti teadlased, õpetajad ja muud tegelased pidasid teise keele omandamist segavaks faktoriks lapse akadeemilises ja intellektuaalses arengus. On küll segajaks, kuid hoopistükkis positiivselt. Sest kuigi mõlemad keeled on ajus samaaegselt aktiivsed, tekitades omamoodi segadust, siis selle asemel, et taoline situatsioon pärsiks lapse arengut, on aju pandud aktiivselt lahendama sisemist konflikti, mis tugevdab kognitiivset kujunemist.

Kaks- ja ükskeelsetele (ma ei tea, kas keegi peame minu sihukest imelikku sõna küll kasutaks :) lastele on uurimiste käigus antud hulgaliselt erinevaid probleeme lahendamiseks. Kakskeelsed suutsid seda teha palju kiiremini väga lihtsal põhjusel. Nimelt on nad palju tähelepanelikumad oma ümbruse suhtes. Nad peavad kord ühes, kord teises keeles rääkima, emaga ühes ja isaga teises näiteks. See nõuab pidevat tähelepanu, mis ümberringi käimas on (täpselt samamoodi nagu autojuht, kes peab pidevalt tähelepanelik olema).

See erinevate keelte oskamine ei ole oluline ainult lapseeas vaid läbi terve elu. Ning isegi need, kes hiljem teise keele omandavad, saavad sellest kasu.Link NY Times artiklile (refereerisin lühidalt seda).

Mõtlesin oma laste peale, kes küll umbes nelja-aastaseni siiski peamiselt eesti keelt rääkisid, kuid peale seda pidid kodu ja kooli vahel valima, kus mis keeles. Ise kasvasin aga üles nii, et omandasime õega märkamatult korternaabri tütrega mängides vene keele. Ning siis juba lapsena ka soome keele, kui isa tänava kõige uhkema antenni meie 8 korteriga maja katusele konstrueeris (meie peres vaadati väga harva Eesti televisiooni saateid, rääkimata Vene jaamadest). Loodetavasti on see mitme keele varajane omandamine mind ka nutikamaks teinud ;) Vähemalt teoorias :D

Kevadlilli

Krookused

Uskumatult palju lillekesi on oma nina juba välja ajanud. Nagu üks "lillede perenaine" mulle teatas (kui ma tema krookustest pilte klõpsisin), on krookused õitsemas vähemalt paar nädalat tavalisest varem - pidin teda uskuma, sest minu aias pole veel ükski näole andnud... loomulikult ikka sellepärast, et ma pole neid sinna istutanud ;) Sooja on sel nädalal 20 ringis, kuigi järgmiseks ennustatakse alla 10 kraadi sooja. Aga ega neid ilmamehi tasu väga tõsiselt võtta. Pista aga nina hommikul välja ning vaata kindluse mõttes asi ise üle :)

Kevade märgid

Kassi pilk

Fotonäitus Toronto Eesti Majas

Näitus leidis aset küll juba eelmisel nädalavahetusel, aga ega sest midagi, et nüüd alles sellest kirjutan :)  Jaak Järve, kes agaralt ka kohalikus kunstikomitees tegutseb, oli asja eestvedajaks. Väljas olid tema fotode kõrval veel Peeter Pilli, Toomas Heinari, Robert Hiisi, Mirell Lage ja Kerly Ilvese looming (loe Eesti Elust lähemalt).

Siin kõik fotograafid kõrvuti, mehed on üksteist juba noorest peast tundnud, et aga pisut särtsakust juurde anda, võtsid nad kaks neidu oma kampa :)

Kerly Ilves on Eesti fotograaf, kes hetkel Kanadas. Tal on muidugi fantastilised fotod (vaata tema blogi või kodulehte), kuigi näitusel ülespandud ei tarvitsenud meelitada tavainimest ostma, sest olid üsna abstraktsed, see tähendab väga kunstilised ja ilusad :).

Loomafotod

Pean jagama saadetud fotoseeriat geparditest, kes leidsid endale väga leebe sõbra :) Vaata siia! Kuigi Daily Mail jutu järgi pääses pisike loomake minema, siis kahjuks päris elus polnud nii õnnelikku lõppu... Aga me võime ju muinasjuttudesse uskuda!

Soovitan tegelikult minna fotograafi kodulehele, kus on hulgaliselt pilte loomadest! Christine & Michel Denis Huot.

Opossumid Torontos

Opossumitest on mul varem juttu olnud, kuidas need üsna soojalembesed loomad on vaikselt üle piiri hakanud põhjapoole liikuma (ja meie aias viinamarjade kallal maiustama ;). Ikka tunnistus sellest, et üleüldine kliima siiski soojenemise poole liigub. Igaljuhul on praegune peaaegu suvine soe ka need loomakesed talveunest äratanud, sest pidin täna õhtul ühe peaaegu alla ajama, kui ta üle suure tee koperdas. Õnneks jõudis ta ikka eest läbi lipsata, muidugi tänu minu pidurdamisele. Tahavaatepeeglisse kiiruga visatud pilk pani ka kergendusest ohkama, kui minu taga sõitev auto suutis samuti kiiresti reageerida ning hoogu maha võtta. Ei tea, kas peaks nüüd hakkama panema selliseid eBays müüdavaid sildikesi meie tänavatele üles :) Siiani olen ikka ainult oravaid ja pesukarusid näinud, kassidest rääkimata. Nüüd võin siis oma nimekirja opossumiga pikendada.

Märtsikuine ilm Torontos

See on Kanada! - teatas mu väikseim võsu, kui me täna hommikul kahekesi oma maja trepil istusime ning 17 (!) soojakraadi nautisime! Täpselt kaks päeva tagasi näitas kraadiklaas mõnda miinuspügalat ning meil möllas kõva tuul lumesajuga, mis hooti üle linna käis (lõpuks siiski nii vähe, et lumekattest polnud jälgegi). Sellest lumesajust pidin lausa pilti võtma, sest tänavune talv on vähemalt meie suurlinnas väga nadilt lume poolest esinenud. Fotod on Toronto Eesti Maja ümbrusest.

Nutikaim riik maailmas...

Kanadalased võivad nüüd rahulolevalt endale õlale patsutada, sest just Kanada on valitud kõige nutikamaks riigiks kõigi teiste seas (ma olen alati öelnud, et siin on maailma kõige haritumad taksojuhid ;)! Aga ega Eestigi ei pea kurvastama, sest koos Iirimaaga on nad kaheksandal kohal. Siit täpsem info ja pilt.

Kanada kohta on öeldud, et üle poolte elanikest, kel vanust 15 ja rohkem, on peale keskkooli edasi õppinud (2010 aasta statistika järgi 52%). Huvitav on ka see, et rohkem naisi kui mehi on lõpetanud kõrgkooli! Eestis on 36% elanikest ülikooliharidus. Eesti puhul nimetatakse ka väga pikka traditsiooni õppimise osas.
 
Kui mõtlen samas Kanada peale, siis eks riik ole teinud siia elama tulemise kergemaks nendele, kel haridust rohkem kui põhikool (punktisüsteemis annab kõrgharidus maksimumi), mis ei tähenda aga kahjuks..., et immigrandid ka oma erialal lihtsalt tööd leiavad. Teisalt propageeritakse väga keskkooli lõpetamist (sest muidu pead leppima tööga, mille puhul peab olema selge lause: would you like some fries with that?) Lisaks veel valitsuse programm, mis toetab vanemate püüdlusi raha koguda laste tulevasteks õpinguteks. Igal aastal maksab riik lapse pealt 20% juurde 2500 dollari investeeringu puhul. Kui pere sissetulek on väike, siis võib see juurdemaks isegi suurem olla. Teenitud intress on tulumaksuvaba lapsevanemale, kuid laps peab kunagi tulevikus ikka selle kinni maksma, loomulikult oma madala sissetuleku pealt (siin on astmeline tulumaks). Raha võib kulutada kas ameti õppimiseks või kõrgkooli minemiseks. Ega seda raha pole just vähe, et riigi poolt pakutust kasu saada, kuid olen pangatöö juures näinud, et isegi need, kelle sissetulek pole väga suur, proovivad vähemalt midagigi laste hariduse jaoks kõrvale panna.

Teised riigid Kanada sabas on Iisrarel, Jaapan, USA, Uus-Meremaa, Korea, seitsmandat jagavad: Soome, Norra, Suurbritannia, Austraalia, siit tulevad eestlased ja iirlased, peale seda Luxembourg ja Shveits ning viimaks Taani.

Head naistepäeva

Sellise toreda kaardikese joonistas Toronto Eesti Maja kunagine direktor, kui ta pangapreilisid naistepäeval lilledeta kaema tuli ;) 

Quebeci õlu

Eelmise postituse vastuseks oli... (trummipõrin palun) ... Quebeci õlu! Quebeci provintsis võib kangemat kraami ka toidupoes müüa - Ontarios on selleks spets poed LCBO ja Beer Store. Ega ma naljalt muidu nendesse eripoodidesse just ei satu :) Ma arvan, et quebeci prantslased oleks väga solvunud, kui nad ei saaks toidukraami kõrvale samast poest ka korralikku veini või õlut osta, sellepärast ka ei takistata pudelite müüki igal pool ;)

Huvitav, milliste reklaamifirmade nõuandel küll õllekastid selliselt kaunistatud on? Mitte et mul midagi selle vastu oleks :) Äkki tekib nõnda arvamine, et polegi tegemist kangema kraamiga, mis suurel hulgal tarvitatuna tervisele mitte väga hästi ei mõju.

Allpool on siis eelmise postituse foto täielikul kujul... Kogu asja juurde käib pikk legend õllest. Annan lühikese kokkuvõtte maakeeli, aga video, mis tuleb üles nende kodulehel, on minu meelest hästi mõnus :)
Maudite (ehk neetud) oli üks esimestest kangetest õlledest, mida Quebecis müüdi (õlle suhtes võhikuna võin kusagilt loetuna väita, et see on belgia-tüüpi õlu ;). Maudite vihjab vanale legendile, mille järgi kunagi Ameerika mandrile tulnud kaheksa prantsuse metsatöölist igatsesid talvel jõuludeks koju minemisest. Appi tuli vanakuri ise nõudes loomulikult vastutasuks meeste hingi. Ja nõnda seilasid uljaspead lendava kanuuga oma külakesse. Ühel õnnestus aga lubadusest taganeda, kui ta jumalasõna suhu võttes põhjustas kanuu kukkumise maa peale.

Unibroue poolt valmistatud õllede hulgas on Maudite ("Neetud"), La Fin du Monde ("Maailmaots"), and Don de Dieu ("Jumala kingitus").  Pudelites pidi olema ka pisut pärmisetet, mis tähendab, et käärimisprotsess jätkub ka peale pudelisse panemist, mis pidi aitama ka säilimisprobleemi lahendamisel. Tunnistan, et mul pole mingit seisukohta ülalnimetatud õllede suhtes, sest minu meelest maitsevad kõik õlled ühtemoodi halvasti ;) Tomi meelest ei pidanud aga need Quebeci õlled kuhugi kõlbama. Aga nagu olen aru saanud, meeldivad talle pigem sellised heledamad ja mitte nii kanged märjukesed.

Ja veel üks pilt õllekastidest, mitte nii põnevatest kui need ülalpool on ;)