05.01.14

Eesti keel võõral maal

"Kas see on siis tõesti nii suur asi, et ma tean eesti keelt?" küsib minu noorem võsu ootamatult. "Olin nii üllatunud... Kas see on imelik, et ma oskan?!" Ta meenutab korda, kui me olime Tallinnas ja astusime sisse Viru väravate juures asuvasse suveniiripoodi. Lahke müüjatädi ei jõudnud ära imestada, kui hästi mu tüdrukud eesti keelt räägivad, ise Kanadas sündinud ja üles kasvanud.  Muidugi said nad kõvasti kiita, kuigi neiud olid pisut kohmetud, sest neil pole vist kunagi pähegi tulnud, et nad eesti keelt ei räägiks.

"See on nii lahe, et ma oskan! Saan rääkida teiste eestlastega ja nad saavad aru! Ainult mu lugemine ja kirjutamine ei ole nii head. Kirjutamine on parem... Ma lihtsalt kuulan, mis tähed on. Mitte nagu inglise keeles."

"Ja mõtle, ma tean ühte keelt, mis on kümne raskema keele hulgas!" Talle pole üldse oluline see, kui vähe inimesi seda maailmas oskab. Pigem on ta uhke selle üle ;)

Taas kord pean ütlema, et ma pole veel ühtegi inimest kohanud, kes kurdaks või oleks lausa vihane, miks küll temaga noorest peast eesti keeles räägiti, kui maal, kus nad kasvavad, muu keel riigikeeleks. Kui järele mõelda, siis pole ma seda ka teiste rahvuste juures kohanud, see tähendab, et nad oleks pahased, miks kodus õpetati keelt, mille juured hoopis seal, kus esivanemad pärit. Pigem on neis ilmselt peidetud uhkust (nagu minu tüdruk oma keeleoskuse üle rõõmustab). Hoopistükkis olen näinud kurbust ning kohati lausa pahameelt, kui nad tunnistavad, kuidas vanemad teise riiki kolides kõik sidemed möödunuga läbi lõikasid ning lastega kohalikus keeles purssisid. Mis aga neile purssimisena ei tarvitsenud kunagi tundudagi. Kuid minu meelest, võta või jäta, ei saa ükski omandatud võõrkeel kunagi nii heaks kui oma emakeel. Puudu jäävad peened nüansid, sõnamäng, lausa õrnus ja hoolivus, eriti kui pead lastega suhtlema. (Äärmusliku näitena laps, kes tänu pursitud inglise keelele samamoodi kehvalt seda oskas ning kooli minnes teiste naerualuseks sai... seda muidugi aastakümneid tagasi, nüüd on Kanadas immigrante lademetes ja kehv keeleoskus mitte midagi erilist ;)  Mis ei tähenda, et seda peaks kodust kaasa andma. Pigem ikka kinkida head emakeele oskust! Sest see tuleb lastel nii kergelt kätte! Ning lõpuks on nad sulle selle eest tänulikudki ja mitte sugugi kurjad ;)

Nii et tõstame aga uue aasta algusel klaasid eesti keele auks! Just nii nagu need neli sõpra, kes eesti keeles ja eesti meeles võõral maal üles kasvanud ja oma juurte (ning keeleoskuse) üle uhked on.

7 kommentaari:

  1. Just! Meie tõstame ka klaasi, kõik koos siin Alpides! Oleks mul ainult Teie sarnaseid eesti meelega peresid siin mägedes võtta. Tead, ma korraldaks siis lausa laulupidusid. Vot siukse energia annaks koosolemine!

    VastaKustuta
  2. Väga tublid! Ma nii püüan oma pojaga Eesti keeles rääkida ja talle seda maast madalast õpetada aga ei ole lihtne sest mõte tuleb kõige pealt pähei inglisekeeles ja enne selle lapse poole tulistamist pean ma mõtte kõige pealt tõlkima. :( Karta on, et minu lapsel tulevad inglise ja araabia keel esimestena. Araabia keele rääkijaid on ümber veel, seega abikaasa jätab tõlkenüansi vahele kuid eesti keele rääkijaid ma siin kahjuks rohkem ei tea :(

    VastaKustuta
  3. Olen Sinuga nii väga nõus selle jutu peale! Ei mõista, miks mõned emad oma emakeelt lastele edasi ei päranda. Olen ka kuulnud lennujaamas Eestisse lendu oodates või Eestis viibides eestlastest emade võõrkeeles purssimist oma lastega. Oma arust räägivad vist "vabalt".

    VastaKustuta
  4. Minul tuleb lapsega rääkides automaatselt ainult eesti keel kasutusele. Kõige naljakam on veel see, et vahest pöördun ka naabri laste poole eesti keeles. Mingi lüliti on sees, mis klõps eesti keelele lülitub kui lastega räägin.

    Head uut aastat Sulle ja Su perele! Loodetavasti on teil seal kõik korras. Uudiseid kuulates tuleb laua hirm peale.

    VastaKustuta
  5. Oi mina olen ka kohanud Tallinna lennujaamas selliseid eeslastest emmesid kes oma lastega vigases inglise keeles räägivad.
    Millegipärast tunnen mina siis nende emade asemel häbi. Ei teagi miks?

    Teie lastel on loomulikult see eelis, et mõlemad vanemad on eestlased ja kodus vaid eesti keelt räägitakse.
    Meie peres olen vaid mina see, kes eesti keelt räägib ja seda jääb tihti väheks. Kui me kõik koos kodus oleme siis käib pidevalt kahes keeles vatramine ja see on üsna väsitav. Tihti jääb siis ka mehel arusaamatuks mis parajasti meie vahel toimub ja nii mõnelgi korral on ettetulnud väikeseid konflikte ja arusaamatusi. Samas ma ei suudaks kuidagi lapsega võõrkeeles rääkima hakata :)

    Head Uut Aastat kogu teie perele!

    VastaKustuta
  6. Aitäh kaasa rääkimast ja mõtlemast :) Muidugi on meil eeliseks see, et me mõlemad oleme "eestikeelsed". Sellepärast minu eriliselt suur imetlus ning kummardus nendele (eriti veel isadele, sest emadel tuleb lastega palju rohkem koos olles see lihtsamalt), kes ikka suudavad keele lastele selgeks
    õpetada. Ja neid on! Olen ise kohanud :) Muidugi ei ole kerge! Eriti kui oled veel kohas, kus teisi sama keelt kõnelevaid inimesi ümbruses pole. Meil on ju Torontos lisaks tugev eestlaste kogukond, kõige paremad sõbradki on ikka eestlaste hulgast leitud. Aga siingi tean neid peresid, kus mõlemad vanemad kõnelevad eesti keelt, kuid lapsega räägitakse inglise keeles... Mitte kohe ei võta mõistus, mis toimub...
    Sest mul on ka sisse programmeeritud, et lastega ikka eesti keeles :) Isegi lapsed on programmeeritud meile eesti keeles vastama :D

    Ilusat aastat, kallid blogisõbrad!

    VastaKustuta
  7. Anonüümne7/1/14 10:59

    Minu meelest on see täiesti enesestmõistetav, et sina oma lastega eesti keelt räägid. Mina poleks teisiti ette kujutanudki. Kevadel õpilastega Rootsis käies puutusin kokku erinevast vanusest noortega, kel ka osad juured Eestimaal. Nemad avaldasid kahetsust, et nende vanemad keeldusid neile eesti keelt õpetamast ning nüüd on juba hilja, sest ega see keel enam nii lihtsalt kätte ei tule kui lapsena. Öeldakse, et iga keel, mida oskad avardab sinu maailma. -K-

    VastaKustuta

Võid siia jätta oma arvamuse. Vanemate postituste all ei ilmu need kohe. Nii et kannatust.