Piparkoogimaja

Nii palju kui ma tean, siis pole olemas piparkoogimajaehitamise reegleid, mille järgi peale jõule peaks piparkooke ainult sööma ja mitte enam küpsetama või veelgi enam, neist maju ehitama :)  

See maja sai erinevatel põhjustel just enne uut aastat valmis. Arvutil disainitud, kõik vajalikud tükid välja lõigatud ja küpsetatud ning siis suhkruvaabaga kokku pandud. Panin kõrvale pildi eelmise aasta omast ka. Eks vaata, kas nad viitsivad uuesti millegi sellisega vaeva näha. 

Tegelikult tekkis mul väike idee. Kui Eesti Majas toimub ikka Rahvajõulupuu, siis miks mitte korraldada ka piparkoogimajade võistlus (ja näiteks heategevuseks need välja loosida? Või midagi sarnast..). Proovin kõrva taha panna ning vajalike inimestega õigel ajal rääkida ;)

Siin meie piparkoogimaja ehitamise brigaad. Kujutan ette, et nende sõprus peab kõigele vastu. Nad sobivad kuidagi imehästi kokku. 

Kodujuustukook

Tegin jõuluõhtuks seekord kodujuustukooki pohlakattega nagu Silja blogist leidsin. Pidin natuke teatud asju ümber muutma, sest kodujuustu müüakse siin 500g topsikutes jne... Lisaks riivisin sidrunikoort ning panin ka sidrunimahla täidisesse :) Väga-väga hea kook sai! Kindlasti teen veel, ja omamoodi.

Põhi:
140 g tooreid mandleid (kasutasin mandlijahu)
140 g pehmeid kuivatatud datleid
näpuotsatäis soola
1 tl jahvatatud kaneeli (soovi korral)
Töötle mandlid koos datlite, soola ja kaneeliga kleepuvaks massiks ning suru ühtlase kihina 24 cm läbimõõduga kilega kaetud vormi põhja. Aseta vorm täidise valmistamise ajaks külmkappi, et põhi saaks taheneda.

Täidis:
500 g kodujuustu (mina lasin saumikseriga peenemaks)
4,5 dl vahukoort
200 g suhkrut
2 sl vanillisuhkrut
1 sidruni riivitud koor ja mahl
20 g želatiini
Vahusta vahukoor. Teises nõus sega omavahel suhkrud, sidruni riivitud koor ning kuumutatud sidrnimahl, lõpuks kodujuust ning lisa samal ajal segades ühtlase nirena kuumas veel lahustatud želatiin kodujuustusegu hulka. Seejärel sega õrnalt täidisesse vahustatud vahukoor. Vala segu koogivormi ja aseta vähemalt kaheks tunniks külmkappi. Kui täidis on tahenenud, tee koogile kate.

Kate:
300 g pohli
80 g suhkrut
6 g želatiini
Püreesta pohlad kannmikseris, köögikombainis, saumikseriga vm viisil. Suru püree läbi sõela ja sega suhkruga läbi. Lisa kuumas veel lahustatud želatiin ja sega ühtlaseks. Laota koogile ja hoia külmas, kuni kate on tahenenud.

Pohli saab siitmailt sel kujul :)  Muidugi mitte alati, kuid poolakate Starsky poes ikka vahel müüakse, üsna kalli hinnaga. Aga vahel ju võib neid endale lubada.

Pandimaja, kus saab vastutasuks kommi

Homme veel viimane päev, et oma kingid, mis kohe üldse ei meeldinud, tuua Torontosse Skittles pandimajja ja selle eest siis Skittles komme saada. Kõik korras kingid annetatakse edasi Goodwill heategevuskauplustele. Kui kohale ei saa tulla, võib nende leheküljelt vaadata, kui palju komme oleks oma kingi eesti saanud :D Foto Toronto Star lehelt.

Ise pean ütlema, et mul poleks sinna küll midagi viia. Tundub, et keegi perest poleks seda teinud, kuigi meelitasin Mari, kas ta ei taha sealt läbi astuda. Ta oli muidugi alguses skepitiline, mis omakasu ajamine see seal käib. Aga ei käi ju. Hoopis heategevus ja muidugi Skittles reklaam :D

Kingituste koha pealt veel nii palju, et avastasin keset suve, et olin paar kinki eelmiste jõulude jaoks ostnud, aga unustanud kinkida. Nii et nüüd oli palju lihtsam. Kes veel ostab rohkem kui aasta ette jõulukingitusi :D Nüüd pean siiski endale kõrva taha panema, et äkki võiks kasvõi kirja panna, mis ma muretsenud olen ja kuhu peitnud.

Fotojaht - pidu!

Tulge osalege! Postitage fotod oma Instagrami kontole, kirjutage pildile juurde #fotojaht_pidu. Võib ka liituda Estofotojaht Facebooki lehel, kus saab oma fotod peopildi kommentaaridesse jätta.

Pannkoogipallid

Midagi uut meie menüüs. Tõlkisin selle taanlaste Æbleskiver toidu pannkoogipallideks, väga võimalik, et eestlastel on oma nimi olemas :) Igal juhul sai Kirke jõuluvanalt kingiks jaapanlaste takoyaki tegija ehk siis nende kaheksajalataignapallide elektrilise köögiriista. Sest neiu on mitu korda rääkinud, kui head need kunagi Jaapanis käies olid. Eks siis jõuluvana pani selle mõtte kõrva taha. Eks ma natuke muretsesin, sest pann tuli läbi Amazoni otse Jaapanist ja nende elekter on hästi natuke erinevam kui Ameerikas. Uurisin siit ja sealt, ka oma kaasalt. Muud ei pidanud juhtuma, kui et pann läheb pisut kuumemaks kui muidu. Jaapanlased, kes siia mandrile elama tulnud, nimetavad, et ongi hea, sest muidu pidi see liiga külm olema :)

Proovisime jõulupäeva hommikul kohe masina ära. Taignaks siis taanlaste pannkoogipallide retsept. Esimesed tulid küll natuke lopergused, aga siis sai asi käppa. Kahekesi Kikrega me seal toimetasime ja nüüd võiks öelda, et me pole küll just eksperdid, kuid saame juba päris hästi hakkama.

Vahusta 4 munakollast 2 spl suhkruga, lisa 4.5 dl jahu ja 4.5 dl piima, 0.5 tl soola, 1 tl küpsetuspulbrit, 3 spl õli (või sulatatud võid), kõige lõpuks vahustatud munavalged. Valasin taigna kannu, sest nii on lihtsam seda välja valada.
Viimaks veel üks foto üliõnnelikust lapsest, kui ta oma kingi kätte sai :D

Mõned fotod jõuluõhtust

Millegipärast ei õnnestunud meil ühtegi fotot saada, millel kõik kenasti kaamerasse vaatasid. Siin siis väike ülevaade erinevatest fotodest :)

Peale prae söömist käisime kenasti jalutamas. Väga soe jalutuskäik seekord. Sugugi mitte jõululik. Aga tegemata see ei jäänud :D

Verivorstitegu

Mul oli nii hea meel, et Mari oli nõus verivorstide tegemise enda kanda võtta. Kata tuli kolmapäeval appi, mina olin juhendamas ning kolmekesi saime asjaga palju kiiremini ühele poolele. Oleks võinud kiireminigi seda teha, kui keegi (st mina) poleks liiga palju tangu keema pannud :)  Järgmisel aastal peaks ikka vähem ette võtma, kui just ei hakka neid näiteks müüma. Ostjaid vist eestlaste hulgas ikka jätkuks. Peaks muidugi trimmima seda tegemiseretsepti. Kuigi sel aastal läks asi palju paremini! See tähendab, tugevam vorstilikum maitse. Panin ikka väga julgelt maitseainied! Mul on järejordselt lühikesed tontsakad vorstid. Keetmisel läks vaid kolm katki. Lisaks pudenes üks "kett" maha, nii et vast seitse vorsti läksid katki. Peab ikka paremini nendega ümber käima ;) Riputasin neid vannituppa, et koerad ligi ei pääseks.

Kirke käis vahepeal lihtsalt asja uurimas. Tal oli oma ülesanne. Disainins uhket piparkoogimaja :) Sellega peaksid nad nüüd lähemil päevil ühele poolele saama. Vaja ikka enne piparkoogitaigen ka valmis meisterdada. Kõigile, kes piparkookidest ei vaimustu ja kes verivorste kummardavad, soovitan läbi lugeda järgmise kirjutise: Ood verivorstile

Enda jaoks veel märkmeid vorstiteo kohta. 1 kg odrakruupe keeta pehmeks, võib enne likku panna, siis läheb kiiremini, panin ka soola kohe juurde, võiks ka puljongis proovida järgmine kord hautada. Liha (rasvast sealiha, peekonit, eelistaksin suitsupeekonit) kusagil 1 kg jagu (oleneb, kui lihast vorsti lõpuks tahta), sibulat nii 3-4, mille praadisin peekoniga, maitseaineid oma maitse järgi. Minu meelest võib päris julgelt panna. Kasutasin jälle kuivatatud verd (ostetud Tongmaster lehelt, sealt saab ka sooli osta, kõigile nendele, kel probleemi vere ja soole hankimisega ;) Mina olen lihtsalt hästi mugav, kes hea meelega ostab kõik asjad üle interneti. Tegelikult on võimalik sooli ka Kanadas tellida. Verega on keerulisem. Aga selle Inglismaalt saabunud saadetisega igal juhul mingit probleemi ei tekkinud. Jõudis kenasti kohale.

Veel peale vorstide toppimist torkisin kaks-kolm korda nõelaga ja torkasin siis umbes 10 minutiks kuuma vette. Hoidsin silma peal ja torkisin veel, kui vaja. Ahju läksid 180 kraadi juures umbes pooleks tunniks. Panin peekoniriba veel peale. Soovitatakse ka madalama kuumusega küpsetada. Siis pidid krõbedad mõnusad vorstid tulema.

Jõuluõhtu

Praad on ahjus küpsemas, vorstid särisevad pannil, telerisse lasen Kanal 2 jõulusaateid. Väljas on liiga soe... hommikul vist kusagil 15 kraadi ringis. Vaatasin siis hoopis eelmise aasta fotosid. Üks sobiks imehästi tänasesse õhtusse ;)

Üks pilt siiski ka tänasest õhtust. Nõnda ei paistagi välja, et lund pole ja rahumeeli võiks kerge jakiga välja jalutama minna :) Nagu selgelt näha, pole meil majja enam päris kuuske vaja, sest üks kasvab meil lausa maja ees. Ehted ja tuled külge, ning kõik puutoomise mured on lahendatud :P

Pühadeaeg

Pildike minu "jõulupuust", ikka nagu eelmisel aastal on meil vaid kuuseoksad kaunistuseks. Natuke uuema värgina aga süstikpitsi tehnikas lumehelbed okstel :)  Huvitav, et ma varem seda enda jaoks ei osanud avastada. Alustasin pisut üle kuu tagasi! 

Kevadel üles korjatud okstele ostsin seekord ledlambid, mis peenikese traadi küljes. Sai kenasti okstele panna, nii et ei jää väga näha. Oksad ise on ikka pungades, mis kunagi lahti ei läinud. Mul on hea meel, et oskasin ette mõelda, kui tänava äärde tõstetud oksi nägin :) Suvel seisid niisama vaasis. Aga nüüd jätan lambid külge ja kui tuju tuleb, võin ka muul ajal need põlema panna. Suvel läheb ju Torontos juba 9 ajal pimedaks, kui ikka suveajale minnakse. Muidu juba 8 ajal! Ei mingeid ilusaid valgeid suveöid!

Siin veel mõned "lumehelbed". Praegu olen muudkui edasi pitsi teinud. Aina paremaks lähen, vähemalt ise arvan nii :) Isegi pärleid olen hakanud sisse põimima. Aga eks mul ole veel palju õppida. 

Eesti laul 2016

Kõik laulud kuulatud ja võite mind täielikult kiiksuga inimeseks lahterdada, sest ei saa aru eriti üllitatud lauludest. Muidugi võib mind vabalt ka lubjakaks nimetada või kuidas iganes tänapäeval vanemaid elanikkonna esindajaid nooremate poolt kutsutakse, kindlasti mitte viisakalt seeniorideks, nagu hea kord dikteerib :D  Esimese poole lauludest ei tundunud alguses ükski huvitav :) Välja arvatud "Seis" ja "Kaugel sinust". Esimene oma ulmelise alatooniga ja teine tekitas pisut nostalgiat, sest meenutas natuke vene ballaadi :P  Teise poole lugudest ei saa üle ega ümber Stig Rästa loost "Play". Jüri Pootsmani hääl hakkas kohe meeldima. Ma polnud varem teda kuulnud. Stig Rästa oma loomulikkuse ja siirusega on hinge läinud. Olen aru saanud, et raamat, mis jutustab ausalt tema elust, pidi samuti väga hea olema. Ma soovin südamest, et mingis saates välja heidetud mõte, kuidas Rästa laul võiks laulukaare all kõlada, ka kunagi tal täide läheb!

Eesti laulu juurde tagasi tulles pean ütlema, et mul pole ka midagi "Parmupillihulluse" vastu. Ma ei tea, kuhu pean end nüüd liigitama, vist ikka kiiksujukude hulka :D Tegelikult on igas loos midagi huvitavat ja omaette võttes on neid tore kuulata. Mis sest et kõige rohkem olen praegu kerinud Go Away Bird lugu "Sally". Selles on midagi väga köitvat minu jaoks. Ju siis mulle meeldib see nende trip-rock, post-punk, dream pop, and a 90s indie cocktail with a small western touch stiil, nagu nad ise end kirjeldavad. Meenutab millegipärast Super Hot Cosmos Bluesi, kelle oleksin hea meelega Eesti Laul 2014 võitjaks kuulutanud.

Kokkuvõttes võin muidugi öelda, et me pole mitte ühe pulgaga löödud, kellele kõik ühtemoodi peaks meeldima. See oli minu isiklik arvamine, ja keegi ei pea hakkama mind ümber veenma või näpuga näitama. Mitte et ma seda väga ootaksin :P Võidab ikka see, kelle poolt kõige rohkem jõutakse hääletada ;)

Talvine naeratus

Ma ei jõua vahel ära imestada, kui palju näevad inimesed vaeva oma maja kaunsitamisega enne jõule. Mitte et mul midagi selle vastu oleks ;) Nii mõnus on jõulutulede valguses ju jalutamas käia. Ning koeraomanikuna ei teki üldse küsimust, kas ma lähen välja või mitte. Ja siis avastada pisidetaile, mille peale on tuldud. Nagu see lambikate, mis maja küljes teed näitab. Selline võiks ju terve talv meile naeratada.

Jõulutuled

Pimedal ajal on tõesti tore kõiki neid tulesid imetleda :) Õhtul mõnus koertega jalutamas käia.

Karate sügisturniir

Seekord oli Kirke võistlustel oma "teise perega" nagu ta ise ütles, sest keegi meist ei saanud kohal olla. Mina olin tööl, Maril oli palju õppimist ja Tom oli samuti tööl, kuigi sõitis kohe peale seda kohale. Sain töö juurde Kirkel teksti, et ta oli teisele kohale tulnud katas. Ja hiljem kumites võitis teisi noori naisi. Kokkuvõttes omistati talle veel tubli naisvõistleja medal. Fotod on muidugi laenuks võetud kaasvõistlejate käest. Eriti armas on parempoolne all, kus keskel seisev naine oli eelmisel aastal saanud Kirkest nii palju inspiratsiooni, et hakkas ka karatega tegelema. Ta austraallasest abikaasa oli juba klubiga varem liitunud. Kirke arvas, et nii kummaline on mõelda, kuidas ta on kedagi teist mõjutanud, ikka positiivselt muidugi ;)

Vihmapildid

Sel nädalal sai vihmapilte püütud. Ülemise foto puhul proovisin küll porilompi pildistada. Sel ajal, kui ma vihmavarju ja telefoniga komitsesin, kiirustas üks härra mööda. Saigi vist palju põnevam, hoolimata pisut udusest pildist ;) 

Väheseid päevi, kui ma tööle minnes kummikud jalga panen. Mitte väga tihti ei saja terve pikk päev...

Ja nagu ikka Facebookis teiste jahimeeste fotod, samuti Instagramis.

Parima pagari otsingutel

Eesti parima pagari saade jõudis kenasti lõpuni. Minulgi õnnestus see ära vaadata :) Mulle meeldis. Ma ei saa aru nendest, kel jätkus kriitikat kogu saate ülesehituse, saatejuhtide, muusika, osalejate ja ma ei tea mille kohta veel. Minu meelest oli kõik just nii nagu pidi. Kui võrrelda originaaliga The Great British Bake Off, siis mina ei saa küll mitte midagi negatiivset välja tuua. Sest brittide saade ja kogu saate formaat meeldib mulle kõigist erinevatest kokandusvõistlustest kõige rohkem (eriti kui mõtlen nende peale, kus kurikuulus Ramsey oma sõnu ei vali). Ja eestlased jälgisid ülesehitust päris hästi. See on rahulik ja mõnus. Kohtunikud ei ole oma kriitikaga liiga õelad, ei kardeta nõuandeid jagada. Tekib hea sõbraliku koostegutsemise tunne. Eriti tänu saatejuhtide toredatele vahekommentaaridele. Kuigi pean ütlema, et brittide omad on vast kõige vahvamad selles osas. Aga ma ei oska midagi halba ühegi teise kohta ka öelda. Muusikaga jäin ka väga rahule, just selline sobiv. Ei mingit põnevuse üleskruttimist helidega.

Olen nüüd näinud lisaks veel Iiri, Austraalia, Rootsi, Lõuna Aafrika ja USA saateid. Soome oma magasin kahjuks maha. Osadel küll pisut erinevad saate nimed, kuid kogu ülesehitus enam-vähem sama. Välja arvatud Uus Meremaa, mille torkasin ka siia vahele, aga seal otsiti samuti parimat pagarit. Kõige vähem tegelikult meeldiski viimane ja USA oma. Liiga palju oli seda nii tüüpilist põnevuse ülesajamist. Mis tundub liiga kunstlik. Nii palju siis minu arvamisest. Teleriekraani taga istudes olen pea alati kohtunikega sama meelt olnud. Eesti võitja teenis täiega oma tiitli ära. Kiitus kohtunikele. Koduküpsetajad Eestis võivad kõik uhked oma oskuste üle olla, sest arvan, et paljud võivad temaga samastuda :) Isegi kui polegi kusagil kursustel käinud ja uhkeid prantsuskeelseid termineid ei tea ;) Mis ei ole üldse kivi loopime ühe võistleja kapsaaeda, sest tema küpsetised nägid superkenad välja ja kindlasti maitsesid sama hästi. Ma ise olen lihtsalt alati proovinud Eestis väga hoolikas olla, et ei kasutaks võõrkeelseid väljendeid :P

Kõigile, kel küpsetamise vastu huvi, soovitan neid saateid vaadata :) Siit leiab nimekirja teiste programmide kohta.

Lambivalguses

Ikka veel paar päeva aega püüda lambivalguses fotosid ja postitada FB leheküljele või Instagrami.

Remembrance Day

Minu meelest väga ilus komme mäletada kõiki langenuid. Igaühe surm on olnud valus löök mõnele perele, lähedastele... Ja nad on andnud oma elu, sest siin ilma peal leidub alati neid riigijuhte, kelle jaoks sõda tundub ainukese lahendusena oma isiklikke ambitsioone täita.

Jalutasin laupäeval Eesti Majast kesklinna. Kus avastasin, et Manulife kindlustuskompanii esine ülihoolitsetud roheline muruplats oli kaetud Kanada lipukestega. Väga hingeminev vaatepilt. Pea kaksteisttuhat lipukest iga kümne viimase sajandi jooksul hukkunud kanada sõduri mälestuseks. Pean ütlema, et esialgu jäi kogu asi mulle kaugeks. Välja arvatud see, kui nägin inimesi oktoobri lõpus novembri alguses mooniõis krael või rinnal ringi käimas. See tundus eriliselt kaunis. Alles siis kui lapsed kooli läksid ja ma sattusin mälestusaktustele, hakkas kaduma nõukogude ajast kaasa toodud taak, mis tähendas, et sõna "sõjaveteran" tekitas pigem negatiivseid tundeid... Täna mõtlen nendele rahvuskaaslastele ja teistele, kes meie praeguse maailma nimel kõige suurema ohvri toonud.

Lambivalguses...

Uuel nädalal vaatame maailma lambivalguses. Teema üleval nii Facebookis kui Instagramis. Kahjuks ei ole kõik fotod viimases kõigile nähtavad, sest osalejad omavad privaatkontosid.
Olen nüüd rohkem silmad lahti ringi käinud ja nuputanud, millele tähelepanu pöörata ning mis järgmiseks teemaks üles riputada :) Selle pildi klõpsasin Halloweeni õhtul külas akna all istudes.

Kiwikook

Halloweeni peole valmistasin kiwi-jogurtikoogi. Võtsin aluseks siit leitud retsepti, mis oli küll tehtud granadillist ehk kannatuslille viljadest, kohalikus keeles passion fruit. Kuna meil on aias hulgaliselt arktilise kiwi vilju, siis otsustasin hoopis neid kasutada. Meil väike mure, mida kõigist nendest teha. Hetkel on küll tunne, et kui keegi ei tule appi ära korjama ja sööma, siis jäävad need linnukestele toiduks. Kui siinsed linnukesed muidugi kiwimarju söövad.

Koogi tegin lausa eelmisel päeval valmis. Tahtsin kiwipüreest veel õhukese katte panna peale, kuid see ei tarretunud. Võtsin maha ning lisasin zelatiini. Panin sügavkülma, kuid ikka ei tarretunud. Õieti tundus pooleldi valmis. Autos voolas osa kattest sülle. Kiiresti ots ümber ja tagasi koju. Õnneks olime vaid mõne minuti jõudnud sõita. Tõmbasin jälle katte maha. Kuna muuks aega polnud, siis sai ainult granaatõuna seemneid peale raputada. Muidu oli mul lausa minikiwi lõigud koos granaatõuntega kaunistuseks pandud. Kook maitses ikka päris hea :P

Koogipõhi

30 g mõru šokolaadi peenikeseks tükeldatud

1 spl kakao pulbrit

1/8 tl lahustuvat kohvi
   sega ülaltoodu ained omavahel ja lisa...

2spl keeduvett - sulata

Sega kuivained:

1/2 kl jahu

1/4 tl küpsetuspulbrit

1/8 tl meresoola

Vahusta omavahel:

3 spl toasooja võid

1/4 kl suhkrut

2 spl pruuni suhkrut,
lisa viimaks

1 muna (toasoe)

1 tl vanilli

3 spl hapukoort (toasoe)

ja šokolaadisegu

Pane kõik kokku ning 22cm lahtikäivasse vormi. Küpseta umbes 20-25 minutit 175kraadises ahjus. Jahuta. Lõika 20cm lahtikäiva vormi suuruseks ja pane selle põhja.

Tarretis

1/4 kl külma vett ja 4,5 tl zelatiinipulbrit seisma u 10minutiks

1,5 kl marja/puuviljapüreed 

1,5 kl suhkrut

2tl värsket sidrunimahla

näpuotsaga soola (püreele suhkur jne, soojenda ning lisa sinna paisunud zelatiin)

1,5 kl vahukoort (või 2 kl jogurtit)

Halloweeni kõrvitsad

Praegu on veel kõrvitsaid ilustuseks välja, kuid järgmisel nädalal on nad juba enamasti prügikastides.

Halloweeni õhtu

Õhtul sai jälle traditsiooniliselt ringi käidud. Ja mõned fotod klõpsitud. Oli päris mõnus soe õhtu, kuigi vahepeal tibutas pisut vihma. 

Meie peolised sõprade juures. Mari nägi palju vaeva oma kostüümiga. Temast sai robot. Peale vaadates ei olnud ju midagi erilist, aga kõige põnevamaks sai tema kokku pandud elektrooniline vidin, mis moondas hääle robotlikuks. Ta käis natuke ka ringi, jagas komme ja astus mõne ukse taha. Oli ju vaja oma kätetööd demonstreerida. Inimestele meeldis väga just see robotihääl. Üllatas neid päris palju :) Kahjuks ütles mingi osa viimaks üles. Ilmselt patareid. Aga nüüd saab ta seda veel viimistleda. Järgmine aasta veelgi rohkem muljet avaldada ;)

Halloweeni hommikul jalutasin pisut ümruses ringi ja klõpsisin fotosid. Siin väike valik, kuidas majad kaunistatud on.

Halloween

Esimest korda on Kirke teatanud, et tema tahab sõpradega koos olla :) Mari tuleb siiski traditsiooniliselt Kati juurde sünnipäevale/Halloweeni peole. Tema jaoks on endiselt tähtis hea kostüüm välja mõelda. Ning loomulikult ei tule kõne alla, et täpselt sama asja kasutada, mis eelmisel aastal! Viimaks Halloweenile mõeldes lauluke, mis mu neidudel väga meeldib ja hästi praegusesse aega sobib ;)

Uuestisündinud Fotojaht

Ma pean ütlema, et mul on tõeliselt hea meel, kuidas fotojaht uues kuues käima on läinud :) Ega ma siin eriti ei tohiks hõisata, sest oleme kolmanda nädala alguses, aga loodetavasti leidub ikka tulevikus ka huvilisi. Tundub, et Facebook on rohkem inimesi kaasa tõmmanud, toonud ka Instagramist mõne ära või jätnud mõne kahele poole pendeldama. Ise eelistaksin küll viimast, kuid tõenäoliselt on see paljudele siiski üsna tume maa veel. Kui Windows viimaks oma Instagrami rakendusega välja tuleb, vast siis saaks seda rohkem kasutama hakata. Sest see on palju "fotosõbralikum".

Facebookis olen küll võtnud suure juhi rolli, aina käsin, poon ja lasen :) Ei luba teistel postitusi teha kui ainult administraatori(te)l. Hetkel olen muidugi üksi, kuigi mõttes on üks veel juurde paluda. Samas on üksi tegemine lihtne, ei teki liiga palju riidusid :P Kaua endaga ikka jõuab vaielda. Vaatame, kuis läheb edasi. Aga hetkel hoian sama formaati, kus mina postitan "teemafoto" ning selle alla saab jätta kommentaariumisse oma pildid. Hoiab kõik kenasti koos ning teavitab teisigi, kui foto üles laetud. Album oleks ideaalne, kuid võin oma kogemustel põhinedes pea anda, et siis tekib neid, kes postitavad ikka ajajoonele ja neid, kes siis albumit kasutavad. Nii et kõik jääb nii kuis praegu on :D  See olen ikka mina siin, kes poob ja käsib ;)

Siia veel mõned üleslaetud fotod sügislehtede ja "alt üles" teema alt.

 

Mõned minu fotod alt üles teema all:

 

Viimaks minu sügsiene foto, mille alusel valisin "alt üles". Tol hetkel veel ei mõelnud ma fotojahi ülesäratamise peale :)