Mul oli nii hea meel, et Mari oli nõus verivorstide tegemise enda kanda võtta. Kata tuli kolmapäeval appi, mina olin juhendamas ning kolmekesi saime asjaga palju kiiremini ühele poolele. Oleks võinud kiireminigi seda teha, kui keegi (st mina) poleks liiga palju tangu keema pannud :) Järgmisel aastal peaks ikka vähem ette võtma, kui just ei hakka neid näiteks müüma. Ostjaid vist eestlaste hulgas ikka jätkuks. Peaks muidugi trimmima seda tegemiseretsepti. Kuigi sel aastal läks asi palju paremini! See tähendab, tugevam vorstilikum maitse. Panin ikka väga julgelt maitseainied! Mul on järejordselt lühikesed tontsakad vorstid. Keetmisel läks vaid kolm katki. Lisaks pudenes üks "kett" maha, nii et vast seitse vorsti läksid katki. Peab ikka paremini nendega ümber käima ;) Riputasin neid vannituppa, et koerad ligi ei pääseks.
Kirke käis vahepeal lihtsalt asja uurimas. Tal oli oma ülesanne. Disainins uhket piparkoogimaja :) Sellega peaksid nad nüüd lähemil päevil ühele poolele saama. Vaja ikka enne piparkoogitaigen ka valmis meisterdada. Kõigile, kes piparkookidest ei vaimustu ja kes verivorste kummardavad, soovitan läbi lugeda järgmise kirjutise: Ood verivorstile
Enda jaoks veel märkmeid vorstiteo kohta. 1 kg odrakruupe keeta pehmeks, võib enne likku panna, siis läheb kiiremini, panin ka soola kohe juurde, võiks ka puljongis proovida järgmine kord hautada. Liha (rasvast sealiha, peekonit, eelistaksin suitsupeekonit) kusagil 1 kg jagu (oleneb, kui lihast vorsti lõpuks tahta), sibulat nii 3-4, mille praadisin peekoniga, maitseaineid oma maitse järgi. Minu meelest võib päris julgelt panna. Kasutasin jälle kuivatatud verd (ostetud Tongmaster lehelt, sealt saab ka sooli osta, kõigile nendele, kel probleemi vere ja soole hankimisega ;) Mina olen lihtsalt hästi mugav, kes hea meelega ostab kõik asjad üle interneti. Tegelikult on võimalik sooli ka Kanadas tellida. Verega on keerulisem. Aga selle Inglismaalt saabunud saadetisega igal juhul mingit probleemi ei tekkinud. Jõudis kenasti kohale.
Veel peale vorstide toppimist torkisin kaks-kolm korda nõelaga ja torkasin siis umbes 10 minutiks kuuma vette. Hoidsin silma peal ja torkisin veel, kui vaja. Ahju läksid 180 kraadi juures umbes pooleks tunniks. Panin peekoniriba veel peale. Soovitatakse ka madalama kuumusega küpsetada. Siis pidid krõbedad mõnusad vorstid tulema.
Küll Sa oled ikka tubli! Kõike jõuad ja oskad tüdrukud ka kaasa haarata. ☺
VastaKustutaHäid pühi teie perele!
Aitäh Sille :-)
VastaKustutaTublid naised olete seal! Kõik teete ise!
VastaKustutaVerivorstidega meenus mulle, et paljud välismaalased peavad Eesti toitudest väga imelikuks just verivorsti ja ka sülti, mida ei suudeta süüa. Sült on minu meelest väga hea! Ise ei ütle ma jõulude ajal ka verivorstist ära:)
Eks hädada ole vaja kõik siin ise teha :) Tegelikult on võimalik siiski Toronto Eesti Majast vorsti osta. Gaidid teevad ka jõulumüügiks oma vorstid. Aga eks ise tehtud ole just selle maitsega, mis endale meeldib. Sült meeldib mulle ka. Seda teen ikka vahetevahel. Jõulude ajal olen siiski tagasihoidlikum. Meie peolaud pole sugugi lookas :) Kanadalased on ühest äärest teise, mõnele meeldivad vorstid, sült tundub vähem meeldivat. Mul ühe tuttava eestlase kanadalasest mees aga nõuab nii ühte kui teist, kuigi esialgu oli küll õudusega mõlemat vaadanud :D
VastaKustuta