Oranžid mütsid, kokaiin ja kanepišokolaad; natuke riigimeestest ka...

Kui mehed oleks need, kes lapsi ilmale toovad, siis oleks abort nende püha õigus. Või midagi sarnast teatas hiljuti ette jäänud artikkel. Nüüd võiks muidugi vaielda, et siis oleks hoopis naistest kujunenud sama hoolimatud kui mehed praegu. Aga ma parem ei hakka vaidlema :-) Veel on huvitav, et sel ajal, kui USA üks osariik kirjutas alla abortide keelustamisele, siis Kanada kõrgem kohus võttis vastu hoopis teistmoodi määruse, kuna arstide hulgas võib olla neid, kes ei poolda aborte või abistatud enesetappe (viimased muudeti seaduslikuks paar aastat tagasi). Nüüd on öeldud, et sedasorti arstidel puudub õigus oma arvamust peale suruda ning nad peavad suunama oma patsiendid nende poole, kes saavad abi pakkuda. (Kõrvalolev pilt on Marie Forseli blogist - raamatust ja sobib natuke mu jutu juurde.)

Kanada riik on mitmes suhtes, mis puudutab tavalist inimest, olnud (vähemalt uuemal ajal) kaasamõtleja ning toetaja. Mis ei tähenda, et viimane kui üks inimene ühtemoodi mõtleks. Loomulikult mitte. Muidu ei peaks sellist korraldust kõrgemalt poolt välja hõikama. Elanike õnneks muidugi hõigatakse. Ja kuigi aegajalt satub riigi või provintsi etteotsa inimesi, kelle tegude peale õige pea kulmu hakatakse kergitama, nagu näiteks meie uus Ontario provintsi peaminister, siis ega nad seal ka liiga kaua lollusi teha ei saa, või vähemalt lootus jääb... Saan aru, et kulusid tuleb kokku tõmmata, aga… minna hariduse ja tervishoiu kallale on midagi, mis paljudele kohe üldse ei istu, ning sellega on just uus konservatiivne valitsus hakkama saanud. Selle asemel investeeritakse jahimeestele säravoranžide nokamütside programmi. Kui jahimees toob kogumispunkti loomanaha ja see hea kvaliteediga on, siis saabki ta selle eest mütsi. Et ikka loomade küttimine oleks “loodussõbralik” ja kõik osad loomast kasutatud saavad :-/ Looduskaitse ja kliimasoojenemise vastu võitlemisele võib selle kõrval vabalt joone peale tõmmata, või vähemalt rahasid koomale tõmmata. Oh, taevane aeg küll, oskan ma ainult ohata...

Tervishoiu teema on aga midagi, millele me siin Toomasega kahekesi vananedes palju rohkem peame mõtlema hakkama. Nii et… ma ei rõõmusta, kui sealt kulusid kärbitakse. Vananemise ja pensioniga seoses lugesin mõni nädal tagasi huvitavast ettepanekust siin Kanadas. Kuna üha rohkem proovitakse pensioniks raha kõrvale panemine inimeste endi õlgadele veeretada, siis ei tähenda see sugugi, et ka kõik kulpi löövad ning rahahunnikuid madratsi alla hakkavad peitma. Võiks ju peita, kui midagi peita oleks ;-) Isegi need, kellel rahakest on, muretsevad, kas ikka surmatunnini sellega toime tullakse. Vanasti oli tavaline, et töökoht pakkus sulle pensioniplaani, mis kindlustas igakuise ekstra sissetuleku surmatunnini. Peale surma jätkusid väljamaksed abikaasalegi (enamasti küll väiksemana). Taolisele skeemile põhinevalt on välja tuldud ettepanekuga, et 65. eluaastal võiks soovijad mõnekümne tuhande dollari eest osta üsna sarnase kindlustuse. Mille puhul hakkaksid väljamaksed küll alles siis, kui oled 85, aga vähemalt sinnamaani võid natuke lahedamalt oma “varude peal” elada. Ning ei pea muretsema, kas ikka viimasel paaril aastakümnel omadega toime tuled (kui muidugi nii kaua elad). Minu meelest väga hea idee, kui sellega ka kuhugi kaugemale jõutakse. Ei pea ju kõike vara oma lastele jätma. Kes siis esimese asjana võtavad ülesandeks see kohe läbi lüüa. Olen seda liigagi palju näinud. Ma muidugi ei ütle, et see on mingi reegel. Lihtsalt mõnikord on tõesti kurb näha, kuidas pärijad vanainimese kokkuhoidlikult kokku kogutud raha hoolimatult sirgeks löövad.

Kanada uudistest veel nii palju, et hiljuti tuli see suur riik teisele kohale Šotimaa sabas… palun trummipõrinaga nüüd… kokaiini tarbimises. Tegelikult platseerus teisele kohale mitu riiki: Brasiilia, Portugal, Itaalia, Taani, Inglismaa, Šveits, USA ja Prantsusmaa. Küsimus on nüüd, et kuidas Kanada ja kokaiin... Oleks vist oodanud ikka kanepitarbimise esikohta, sest meil on ju nüüd täiesti ametlikult olemas poed, kust osta niisama vabal ajal tarbimiseks kanepit :-) Kas tõesti on põhjus hinnas, sest kui maailmas käiakse keskmiselt ühe kogaiinigrammi eest välja $120, siis Kanadas saab seda üsna soodsalt $85 eest soetada... (Ma ainult lugesin sellest! Ausõna! Pole ise proovinud narkootikume kunagi osta ;-)  Kanepi osas vist lööme aga varsti kõiki riike :-D Kuigi samas juba kurdetakse, et kanepi hind on siin riigis natuke tõusnud.  Mina igaljuhul ei kavatse küll rekordi püstitamisele kaasa aidata. Sest minust suitsetajat ei saa. Isegi vist kanepiga maitsestatud kookide sööjat. Või oot… kas kanepišokolaad on olemas…? :-D No, ja kui minust ei saa kanepiga sinasõpra, siis vähemalt võiks minna kanepi- ja muusikafestivalile, mis toimub esmakordselt sel suvel üsna meie lõbustuspargi kandis. Kes nüüd minuga augusti lõpus kampa tahab lüüa... ;-)