14.02.07

Sõbrapäev


Nii uus komme eestlastele, millest sai ainult inglise keele õpikutest loetud ja mis tegelikult on üks kena tava. Siin on see eriti tähtis lastele, kui kooli või lasteaeda võetakse kaasa kaarte, komme, küpsiseid. Kohaliku kasvatuse alusel ei tohi sa anda kaarti ainult oma "tegelikele" sõpradele vaid kõigile klassis. Ma tean, et võisin kunagi teha märkusi, kuidas küll lapsi siin üle hoitakse - ei saa ju tekitada masendust nendes, kes ei saa kaarti või saavad neid liiga vähe. Nüüd mõtlen hoopis teisiti. Kuidas ma lohutaks oma last, kes tunneks end kõrvale tõrjutuna? Ja kui sa oled oma klassikaaslastega, kas nad kõik ei ole mitte sinu sõbrad. Küll me jõuame tulevikus ainult nendele pühenduda, keda peame tõeliselt kalliks. Kui me oleme lapsed, siis pole kunagi liiga palju sõpru enda ümber sugugi halb (ja miks mitte vanemanagi).

Sel aastal arvasin, et lapsed ei tahagi kaarte kooli viia, aga viimasel minutil otsustati ümber. Oleme eelmistel aastatel teinud ise kaardid. Seekord trükkisin kiiresti vajalikul arvul neid valmis ning panime juurde Eestist alles karamellkomme. Oleme proovinud marmelaadikomme pakkuda kohalikele lastele. Tulemuseks on poolikud kommid prügikastist välja piilumas.

Täna oli lõpuks päris talve nägu ilm väljas. Eile õhtul hakkas sadama ning jätkus päevalgi. Teed oli lume all, paljud jäid tööle hiljaks. Mind see palju ei häirinud, sest tulen metrooga. Astusin nagu tavaliselt peatus hiljem maha ning sumpasin rõõmsalt lume sees Eesti Maja poole. Inimesi astus panka imevähe - kes ei olnud sunnitud tulema istusid parem kodus. Üks meie liikmetest helistas küll, et paneb oma saani koertega valmis, aga ikkagi ei jõudnud meieni.

Eks lund tuli päris palju, kuid mitte midagi erilist võrreldes sellega, mis me Eestis võime saada. Paljud ninatargad pahandavad, kui halvasti torontolased oskavad sõita. Aga eks see ole lumega ohtlikum, libedad teed, halb nägemus ja muidugi see, et ainult vähesed vahetavad oma autole talvekummid alla
(kaasa arvatud meie) ning muidugi kõik need immigrandid, kes näevad lund esimest või teist korda. Nii ongi teedel järjest 'tantsivad' autod.

Pildil on vaade meie kontori aknast lumistele kõrvaltänavatele. Lume kühveldamisega kerkivad hanged päris kõrgele. Mari rääkis mulle, et tema klassis on Aafrikast just-just tulnud tüdruk, kes nägi täna esimest korda lund. Mari ja tema olid siis koos vaheajal käinud lumehangedes müramas. Mul on hea meel, kui lapsed vana kombe kohaselt oskavad sellest rõõmu tunda!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Võid siia jätta oma arvamuse. Vanemate postituste all ei ilmu need kohe. Nii et kannatust.