Aprilliõhtused mõtisklused

Lubasin justkui endale mõni kuu tagasi, et proovin natuke usinam kirjutaja olla, aga siis juhtus midagi... Avastasin enda jaoks Facebooki! - !?!? - Just nimelt! Õieti küll on mul konto nendega olnud juba aastast 2008, aga kui ma kunagi algusaastatel sattusin lehti sirvima vast mõni kord aastas ja eelmise aasta lõpuks mõni kord nädalas (hommikul, kui uni ära läks ja polnud veel aeg end üles ajada), siis nüüd, oh häda! külastan neid mitu korda päevas! Mis ei tähenda, et ma kangesti oma jutuveergu loeksin, vaid torman otse "Olen eestlane välismaal" grupi postitusi lugema ning oma arvamust avaldama :)  Toomas juba kirjutas sellest "needusest" siin.

Jaanuari lõpupoole pani Illimar Lepik von Wiren sellele grupile aluse, kutsudes ühinema kõiki neid eestlasi, kes elavad väljaspool Eestit. Esimesed postitused olid sellised tagasihoidlikud enda tutvustused, kuni mingil hetkel hakati esitama küsimusi erinevatel teemadel, alates eesti keele õppimisest või fotodest oma kodu aknast välja kuni lemmiktoitude või ilmajuttudeni välja. Kõige rohkem üllatab üleüldine lahe suhtlemine. Isegi kui asjad natuke teravamaks lähevad, suudetakse jääda viisakaks ning ei hakata pilduma inetuid märkusi. On olnud paar postitust, milles autor millegipärast kogu gruppi väga negatiivsena nägi, kuid peale suurt heatahtlikku vastustetulva, milles pöörati tähelepanu grupi positiivsusele, kustutati need kiiresti :D On ette tulnud ka virisevaid tegelasi, kuid needki on kenasti suudetud maha rahustada või siis palutud grupist lahkuda. 

Kahjuks olen märganud, et tihtipeale - aga kindlasti mitte alati! - on need virisejad olnud need, kes õieti seal grupis olema ei peaks, sest elukoht hoopis Eestis. Ausalt öeldes ei saa ma eriti sellest aru, miks trügida seltskonda, mis loodud hoopis eesmärgil näha, kui palju siis neid eestlasi õieti igal pool mujal elab :) Mina ei taha olla osaline näiteks "Eestlased, kes lähevad Marsile elama" grupis. Või kui ma oleks, siis hoiaksin oma suu kinni, ning oleksin hästi vagur vaatleja, ning ei kuulutaks oma seiskohta, kuidas teil eestlastel seal Marsi peal on loomulikult palju etem, kui minul õnnetukesel siin galaktika kõige koledama ja halvema mutihunniku otsas - seda tüüpi inimesed ei oleks vist küll ka lõpuks Marsilgi rahul, sest uues kohas mutihunniku otsa sattudes, peab äkki end ka liigutama hakkama :P ("Olen eestlane välismaal" grupi vestlusi saab ilma ühinematagi lugeda, sest see on avalik). 

Pean endale seljale patsutama, et õnneks on kõik need sõbrad ja tuttavad, kes mul Eestis elavad hoopis teisest puust kui need, keda nüüd aegajalt seal FB leheküljel kohtan (midagi Delfi kommentaatorite sarnast). Muidugi saab sellised virisejad tegelased FBs ära blokeerida, kui enne välja ei visata, nõnda ei pea ma nende negatiivsusest oma head tuju rikkuma ja saan osa võtta toredatest vestlustest teiste positiivsete eestlastega (sest negatiivset jätkub niisamagi igapäevasesse ellu! ei tähenda, kus "imemaal" siis elada). Sain nüüd ühe hingetõmbega selle südamelt ära öelda :D  Ja samal ajal tekkis mõte, kas ei peaks looma mingi grupi kõigile rõõmsameelsetele eestlastele ;) Sest hinges närib mure, et ega ma siin midagi nüüd ära ei sõnunud :D

Viimaks väljavõte Illimar Lepiku postitusest:

Elagu eestlased, elagu Eesti! :)
Tänu teile kõigile on mul tõesti hea meel, et mitmed siinsed inimesed on selle grupi kohta ütelnud järgnevat:

•  “Lahe kamp “
•  “Pole midagi parata, pean tõdema, et ka mina käin FB-s nüüd iga päev just selle grupi pärast. Enne külastasin FB paar korda nädalas. Sõltuvus on ilmne.”
•  “Mul juba üks tuttav ütles, et miks ma enam ta pilte ei "laigi" ja siis ma seletasin, et see uus grupp FB-s ja pole enam aega kõiki postitusi iga päev lugeda…"
• “Ega see enam normaalne ole jah. Kell on 5.15 hommikul ja ma juba vaatan mis siin öösel toimunud on. Õnneks peab nüüd tööle minema”
•  “Mul on tunne, et varsti on vaja mingi võõrutusgrupp luua, vähemalt minu jaoks küll, mu teismeline laps ei jõua silmi ära pööritada emme-issi sõltuvuse üle.”
•  “Ma ei saa õppidagi, pidevalt käib siin nii huvitav jutt."
•  "ainukene eestlastest koosnev " kamp " kus teineteisest yle ei söideta ja ollakse solidaarne ka nendega kellel pole ehk samad vaated mis enamusel ....Kui terve eesti suudaks selline olla, siis koliks kyll kohe tagasi :)
•  Eestlane on yks imelik inimene Kui Eestimaal me yksteisest eriti välja ei tee ja pealtnäha ei hooli, siis kaugused lähendavad meid sedavörd, et nyydseks on meil köigil pea igas ilma otsas keegi tundmatu söber...... Ja siin suheldes on tunne, et me oleme maailma köige möistlikum ja kokkuhoidvam rahavas! Ja see on pagana mönus tunne
• Minu jaoks on olnud meeldiv todeda, et eestlases on selle sarkastilise pealispinna all tegelikult olemas positiivne ja toetav loomus. Vaike keskonna vahetus on enamusele meist vaga ilusti mojunud. Ja vaga motiveeriv on lugeda mida agarad, tookad, jarjekindlad ja andekad eestlased jouavad nii kodus kui maailmarindel korda saata:)
•  Lisaks....Eestis elasin ma suhteliselt nn mulli sees - ymbritsetud inimestega kellega olid samad huvid, sama taust jne. Seega oli mul kujunenud oma arusaam nn "eestlasest". See grupp on minu silmaringi laiendanud ja arusaam eestlasest on palju laiem. Meie rahva muster on palju kirjum vaadates valjaspoolt siise kui seest valja. Elamine nn mullist eemal on ka andnud isikliku kogemuse proovida, avastada ja katsetade erinevaid elamisviise/filosoofiaid ja motteviise. Eestis elades tundus et oled natuke piiratud sellest mis sinu pere/ keskkond sinust eeldab. Kuid nyyd tagasi vaadates on tegelikult Eestis koik samad voimalused enese piiride/motteviisiga eksperimenteerimiseks, kui me ainult natuke avatumad nn "teistmoodi" elu- ja motteviisidele oleksime. Seega koigile kes veel Eesti pinnal elavad ja arvavad, et nende elu onn peitub kuskil teiselpool Eesti piiri - ole avatum ymbritseva suhes ja see voib avada sinu jaoks sealsamas kodus hoopis uue maailma:)
•  Võõrutusgruppi oleks jah vaja Aga tegelikult olen väga tänulik. Ma tõesti ei uskunud, et selline grupp kaua kesta võiks, stiilis teemad ammenduvad. Aga ei. Main stream meediast ei saa ju lugeda, kuidas keegi elab ja või mida tunneb. Kõigiga sõber olla ka ei jõua, hallata oleks raske. Minu jaoks ideaalne varjant, tänan asutajat !!!! Ja veel meeldib,et virisejaid ja torkijaid on ikka väga vähe. Tundub, et täitsa mõnus on olla eestlane !
•  Lahe kamp tõepoolest, mõni ime sest mölakad visatakse kiiresti välja Aga üks suur ajaröövel on küll, tööl veel akspteeritav netis istuda aga kodus aja kulutamine on lausa kurjast On tekkinud sihuke huvitav ühtsuse tunne, mida ei sega ka eriarvamused erinevate teemade puhul.
•  Ma ei ole ka vist kunagi nii palju eesti keeles kirjutanud ja FBs aega viitnud/veetnud, kui nyyd tanu sellele grupile siin. Toesti palju tublisid, toredaid ja huvitavaid eestlasi koos. Tasapisi olen mone tegelase puhul peaaegu et hingesugulustki tundma hakanud 
• Teate, minu jaoks olid need pühad seekord täielik horror, sest mu laps kukkus ja oli esimest korda haiglas. Tänu siinsetele eestlastele ja põnevatele teemadele pidasin kindlasti paremini vastu ja mõtlesin vahepeal ka muule, kui ainult hädale ja haletsusele. Aitäh teile selle eest! Laps on ka jälle kodus ja terve!
•  Tösi, töesti mönus seltskond siin koos!