Eelmisel nädalal oli mul rõõm osaleda töökursusel, mis pühendatud sellele, kuidas oma meeskonda kenasti ja sõbralikult koostööd tegema panna. Ütlen kohe, et kuigi ma lähen alati kohale, siis pole ma kordagi väga selliseid seminare väga pikisilmi oodanud. Ei oodanud nüüdki, kuigi pean tunnistama, et asi osutus palju-palju paremaks, kui üldse ette oskasin kujutada! Võin lausa öelda, et parimaks, kus kunagi käinud olen!
Ma siis mõtlesin natuke selle asja üle ning otsutasin, mis see mul ikka ära ole. Ma jalutan kohale!!! Kuna Toomase viimine oleks niikunii tunnikese röövinud, ja ma selle tunnikese hommikuti tavaliselt koeraga kepikõnni peale kulutan, siis mis seals ikka. Kepikõnni jätan ära ning koeraga teen vaid ühe väikese tiiru. Ning võin siis rahumeeli jalutama minna, natuke pikemalt muidugi. Mõtlesin ka, et ega seminaril istumine samuti just mulle kasulik pole. Parem ongi, kui saan kõndida.
Hommik oli soe ja väga udune! Ülemised fotod ongi sellepärast pisut hallid. Ainult viimase rea pildid näitavad suurt maanteed hommikul ja õhtul. Sest ma ju loomulikult jalutasn ka koju :D Mida ma küll esialgu ei plaaninud, kuid kuna ilm oli mõnusalt päikseline ja soe, ning sees hea energia, siis miks mitte. Toomas saatis küll teksti, kas tuleb mulle vastu, kuid ma ignoreerisin seda :) Mõtlesin küll, kui ära väsin, siis eks ta võib mu kusagilt mujalt tee pealt peale võtta.
Siin veel väike video liiklusvoolust. Alguses kahest tänavast ja lõpus suurest maanteest, mis viib lennujaamani nii hommikul kui õhtul.
Siia mõned fotod sügisesest loodusest ja lilledest.
Mõned elavad suurtes korterimajades, mõned alles ehitavad endale midagi ja mõni on selline maja, millises ise tahaks elada :)
Ja nõnda nägid välja kõrgepingeliinid hommikul ja õhtul...
Nüüd siis jõuan kõige esimese foto juurde. Hakkasin silla pealt pilti tegema, kui märkasin ämblikuvõrku äärepulkade vahel. Proovisin siis seda fotole saada. Kodus muidugi avastasin, et tänu udule, oli ämblikuvõrk kenade veepärlitega kaetud :)
Viimaks veel mõned fotod juba kodule lähemalt. Esimesel on keskpaigast pisut vasakul näha CN-torni. Ma vahel ikka imestan, kui kaugele see ikka ära paistab!
Aga seminarilt tulin kõige tähtsamana ära mõne hästi kasuliku nõuandega. Märgata töötajaid ning igal võimalusel, kui nad seda väärivad, neid ka kiita. Ning olla võimalikult positiivne! Muidugi saad ju olla morn ja pahane ning ärrituda väiksemat ja suuremat sorti asjade peale, kuid kui tahad et su meeskond endast rohkem kui parema annab, siis proovi säilitada positiivne suhtumine ja hea tuju. Ma tahaks tegelikult neid mõtteid veel lahti seedida ning kirja panna. Sest nii mõnedki praktilised ülesanded, mis tegime, olid tõesti silmiavavad! Ja muide, mis mulle kõige-kõige rohkem meeldis, ei mingeid rollimänge :P Nagu mõne teisega vahepeal rääkisin, siis ega need ei meeldi mitte kellelegi õieti! Ja kuigi me tegelikult mängisime paarides teatud situatsioone läbi, siis ei pidanud neid minema teiste ette esitama. Meilt küsiti hoopis, mis me neist õppisime! Rollimängude kohta arvas meie õpetaja, et neid võib ju teha, kuid ainult nii, et ülemus ise on teiseks osapooleks! Mitte, et alamad peavad end "lolliks tegema" :) Olen väga nõus!
Oh, ja veel midagi, mis tasub kõigil meeles pidada. Unustage ära sõna "aga"!!! Kujutage ette, kuidas keegi ütleb näiteks kiidusõnu ning siis äkki lipsab vahele: AGA... Milline on kaasvestleja reaktsioon?! Oleme programmeeritud midagi negatiivset ootama!
Kui lahe, tubli jalutaja! :)) Mina alates gümnaasiumi astumisest sõitsin 16a jutti iga päev auto või ühistranspordiga ca 2-2,5h päevas maha, lisaks sellele töötan arvutiga päevas vähemalt 8-12h, mis kõik kokku mõjus kehale pehmelt öeldes kohutavalt. Nii et nüüd kasutan ise ka absoluutselt iga võimalust kõikjale jala minemiseks :) Kui kunagi tundus 10h tööle KÕMPIDA ulmeline mõte, siis praegu ütlen ainult et "supertubli! tahaks ka! jätka samas vaimus" :)) Kusjuures paariaastase kõndimisharjumuse harjutamise tulemusel on seda kõmpimiseks vist juba vale nimetada, kõnnin vabalt kiirusega 7km tunnis :)
VastaKustuta"10h tööle" peaks siis ikka 10KM olema :))
VastaKustutaMa olen tegelikult alati natuke "kiiksuga" olnud :) Isegi kaasa õpetasin käima. Kui töölt ainult 6km kaugusel elasin, kunagi ammu enne lapsi ja lapseootel, siis käisin ka iga päev jala tööle ja koju. Isegi lapseootel, kuigi siinses Toronto kuumuses pidin viimastel kuudel leppima koju minnes poole teega (mõlemad on sündinud augustis). Nüüd on tööle üle 15km, kuigi ühe korra olen sellegi tee jala üle mõõtnud :D
VastaKustutaSee laua taga istuv töö on kõige hullem, mis me võime teha. Viimaks räägitakse sellest palju rohkem. Poolteist aastat tagasi muretsesin töö juurde väikese lauajalgratta, mis mahub kenasti laua alla. Väntan siis seda hoolega, kui kontoris istun. Kuigi õnneks pean ma ikka päris tihti ka püsti hüppama, ei ole sunnitud kogu aeg nina ekraanis kinni istuma.
Toredat kõndimist sullegi :)
Kui lahe mõte, lauajalgratas :)) Ma nüüd lähen guugeldama, milline see olla võib!
VastaKustutaLauajalgrattast kirjutasin kunagi muu jutu sees. Ega ta just kõige odavamate killast olnud (kuigi ostsin väljamüügilt), kuid selle eest hästi vaikne. Ei sega teisi töö juures, üks kaastöötaja muretses muide endalegi. On ka madalam võrreldes paljude teistega. Mahub ikka laua alla ära :)
VastaKustutaHakkasin ka hiljuti töölt jala koju minema, ka sellepärast, et istun liiga palju. Siis tulingi mõttele, et jala koju minnes hoian aega kokku, sest nagunii kulub kojuminekuks aega ja siis saan ühtlasi ka trenni tehtud. Mul on töölt koju 9 km (umbes 11 500 sammu). Teen hea tempoga kõndi, nagu oleks natuke kiire. Ja õpin samal ajal inglise keelt (klapid peas ja kordan lauseid). Miinuseks on teekonna alguses Manhattanil jalus olevad inimesed, kellest paljud ka suitsetavad (kui kiirustan mõnest mööda, siis jõuan teisele järele). Ja sillal on mõnikord õudne heitgaaside ving ning jalgratturid ei hoia alati oma poolele (silla kogupikkus on 850 m). Teiselpool jõge on aga on hea rahulik ja õhk ka parem. Ja lauajalgratas on plaanis osta :)
VastaKustuta10km sobiks ka jala töölt tulemiseks, kui mul koeri kodus poleks :) Ühega teen hommikul umbes tund aega kepikõndi ja õhtul võtan mõlemad tunnisele jalutuskäigule.
VastaKustutaAnna teada, kui lauajalgratta saad, kuidas meeldib :) Ise olen väga harjunud sellega ja kui jalad ei liigu, siis on lausa imelik :)