Tom on oma Eesti-reisilt tagasi. Käisin tal lennujaamas vastas ning nägin eemalt tuttavat kuju. Lapsed olid mul autos kaasas ning pistsid Koko suureks ehmatuseks suurel häälel seletama, miks ma võõra onu juures peatun :) Kõige tipuks avastasin, et olin valmis ühe musta mehe peale võtma :) Niisiis, tunnistus, et kellelgi pole õigust mulle rassisti silti külge kleepida (mitte et selleks põhjust oleks).
Leidsime siiski isa natukese aja pärast üles. Ta oli juba tükk aega oodanud, kuid Kirke nurus, et ta tahab kutsaga kindlasti ühes tulla ja ma pidin nad peale korjama. Kui töö juurest koju helistasin ja uurisin, kas nad on varsti valmis, oli Tom üsna peale mind teatanud, et on kohal. Muidugi oleks tipptunnil siiski targem olnud otse lennujaama sõita, eriti veel, kui avastasin ootamatult, et maanteelt lahkudes liikusid autod teosammul. Viimaks sai selgeks põhjus - valgusfoor ei töötanud! Täpselt paras aeg selleks! Siiski oli Tom kannatlik ning rõõmus, kui viimaks meid nägi.
Kui ta oma kohvrid lahti pakkis, siis mõtlesin, miks ma küll ütlesin, et mul midagi vaja ei ole. Oleks võinud ikka koorikleiba paluda ja sulatatud juustu ja rohkem sefiiri (ta tõi ühe karbi, mille ma maiasmokana kiiresti nahka panin) ja marmelaadikomme. Tegelikult on hea, et enamus maiustusi, mis ta tõi, pole minu maitse (pralinee kommid). Siiski... Soomest tõi ta täidisega lagritsakomme, millest ma kunagi ära ei ütle, ja mis meie peres ainult mulle maitsevad. Siin on neid ka saada mõnes väiksemas poekeses või tervisekaupluses, kuid üle ookeani rännates tõuseb nende hind kõrgele.
Aga eks meil kõigil oli hea meel, kui isa koju jõudis. Isegi Koko võttis ta kohe omaks :)
Kuidas oma puhkust suurlinnas veeta... Süsta, kanuu või purjekaga võib mõnusalt aega veeta Ontario järvel.
Paistab, et minu puhkus on peamiselt ainult linnas seekord olnud :) Hea, et leidub mõni pink, kus hetkeks jalgu puhata... isegi kui see väga kivine on :)
Kas vihma saab kopeerida? Saab küll, kui kuulata selle koori esitust.
Hiljuti kirjutasin raamatust, milles õpetatakse, kuidas ellu jääda. Muuhulgas ka lennuõnnetustest. Kui tähelepanelikult sina jälgid instruktsioone lennu alguses? Air New Zeland on välja lasknud video, kus lennuemandatel ja -isandatel seljas ainult kehale värvitud ülikonnad. Tegelikult reklaamitakse küll seda, et nad ei võta mingeid lisamaksusid. Kui oled lennu eest maksnud, siis on kogu teenindus sinna sisse loetud. Arvestades, ui kallid piletid on, kas on tõesti raske mõnikümmend taala kõrgem hind panna, kui teisiti ei saa. Küll on tüütu ekstra asjade eest lennul maksma hakata...
Kuna iga filmi tegemisel juhtub apsusid, siis nad on nendestki toreda kokkuvõtte teinud :) Lisaks video, kuidas täpselt asja tehti.
Mulle meeldib vihm, ja äike ei ehmata mind väga kergesti. Isegi sel korral, kui äike meie aias puu sisse lõi ja mina Tomiga akna peal parasjagu kõike seda imetlesime. Olin kaheksandat kuud rase ning sellise mürtsatuse peale oleks võinud Mari vabalt märku anda, et nüüd aitab, aeg on ise seda maailma uudistama tulla.
Täna hommikul olin päris vara üleva ja kiirustasin üha tumedamaks muutuva taeva all poodi. Ostud tehtud hakkas juba kergelt tibutama. Kui koju sain, kallas päris korralikult. Viisin kaks kotti tuppa ning uksest uuesti välja astudes ehmatasin päris korralikult. Hetkeks läks kõik helevalgeks ning kohe selle järel täitis tervet ilma kõrvulukustav mürin. Päris kindlasti lõi välk kusagil lähedal sisse. Võtsin pisut hiljem vihmasadu linti, kuigi selle ajal peale oli asi juba pisut rahulikumaks läinud. Imestan siiamaani, kui võimas võib siin äike olla.
Nädal enne põhikooli lõpetamist panime Marile lokirullid pähe, et vaadata, kas teeme talle kena soengu. Näeb hoopis teine välja, kuid talle ei meeldinud puhevil juuksed. Nõnda nägi ta pidulikul aktusel üsna samasugune välja kui tavaliselt, ainult juuksed olid kammitud ;) Siiani ei ole ta erilist huvi meigi vastu näidanud. Tähtsa sündmuse puhul said ripsmed siiski pisut tumedamaks tehtud.
Vist oli kolm aastat tagasi, kui istutasime aeda kirsipuu ja seekord sain päris hea saagi. Kirsil on mitu erinevat sorti, kuid üks nendest selline mõnus kõva ja parajalt magus. Kahjuks läks hulgaliselt mädanema. Ei teagi, kas sellepärast et suhteliselt rohkem vihma alla tulnud või ei tabanud ma õigel ajal ära korjata. Lisaks ei saanud ma kõiki vilju tipust kätte, sest ma ei pääse hetkel pika redeli ligi. Proovisime ka aprikoosi kasvatada, kuid pesukarud pistsid need vähesed viljad nahka mis puule ilmusid ning lõpuks kuivas ta hoopis ära.
Hetkel käib laulupeo rongkäik. Interneti abil saan sellestki osa (nägin Kanada esindajad ära, kes rongkäigu alguses pikal sammul alustasid teekonda laululavale, ning lehvitasin ekraani kaudu tuttavatele :) Oleksin võinud vabalt kõik maha magada, sest hommikul vara pole vabal päeval sugugi kerge üles saada (hea, et kutsa sunnib välja). Nüüd on hoopis paras aeg minule lohutuseks üles riputada fotosid ja lühike video Ungarist kohale tulnud rahvatantsijate esinemisest Kanada päeval Torontos.
Kuna ise jään "päris" pidustustest ilma, siis suutsin end linna venitada, et kohalikust "rahvatantsupeost" osa saada. Iga tunni tagant esinesid mitmete erinevate rahvaste tantsijad kesklinna Dundasi platsil. Sain pisut osa korealaste ja punjabi esinemisest. Pilte ei saanudki, sest mälukaart jooksis tühjaks... Kõige rohkem istusid mulle niikuinii ungarlased, kes lausa Ungarist kohale olid tulnud. Eriti tore oli veinikarahvini tants. Kuidas lai pudel maha ei kukkunud, ei saanud vist keegi aru, sest ta hüples ja kargas päris palju. Meeste pulgatants pani mõtlema, kas kõigil rahvastel on oma versioon sellest olemas.
Pannkoogi lahel õhtuhämaruses suplemas. Pannkooke ei saa, kuid omal ajal peatusid siin meremehed, et viimasest jahust endale kooke küpsetada, enne kui suuremas keskuses Sault Ste. Marie's varusid täiendada.
Kasutan ka meremehe mõistet, kuigi nad seilasid järvel (Lake Superior). Samas on see täiesti mere mõõtu ning ägedad tormid on mitmeid laevu vetejumalatele kinkinud. Viimati uppus 1975.aastal kaubalaev (ja see ei olnud mitte väike paadike, vt pilti).
Kunagi tegin postituse, kus on võrdluseks Ontario järv ja Soome laht kõrvuti, kui kellelegi tundub jutt järve suurusest natuke ülespuhutud :) Lake Superiori sisse mahub mitu Ontario järve ja Eesti kaoks selle alla kergelt ära - 45227 km2 ja 82400 km2 (väga omavoliline maailmakaardi ümberpaigutus :)
Taas Suurjärvistul Huroni järvel (Georgian Bay).
Kariibimere (St.Martin) sini-siniste lainete
ja helevalgete liivade mõnusid maitsmas.
Kui vesi kaugel, siis võib aias endale mõnusa olemise luua. Väga-väga ebatavaline, et lapsed siin nõnda paljalt on. Juba pisikestele tüdrukutele pannakse kaheosalised ujumisriided või trikood selga. Aga meie oleme muidugi kord juba sellised tüüpilised eestlased, kuigi ainult kaitsva aia varjus :)
Sulpsti kohe vette! Igaks juhuks nina kõvasti kinni pigistatud. Seedrioru allikavetest toidetud tiigis. Vesi on seal just sarnast värvi ja ei kutsu alati kohe sisse. Kui aga soojakraade on kõvasti üle kolmekümne, siis ei tähenda, mis värvi vesi on, peaasi, et jahutust saab!
Torontos, Ontario järve ääres on lausa eraldi bassein, sest järve enda vesi pole sugugi alati väga puhas ning pealegi on see isegi soojade ilmadega üsna külm.
Basseinidest võib ka hoopis teistsorti elukaid leida :) Niagara joa juures Marienland'is mereloomade etendust vaatamas.
Midagi ilusat Torontos, kus linnatöötajate streigi ajal prügivedajadki luuslanki löövad. Seitse aastat tagasi toimus samasugune tööseisak. Seekord on hulgaliselt neid, kes koguvad tänavatelt prahi ning veavad ajutistesse kogumiskohtadesse, muuhulgas ka parkidesse... Linn on üllatavalt puhas, kuigi paigad, kuhu mustad kotid kuhjatud, ei meelita sugugi oma aroomidega ligi. Meie linnaosa on sellest siiski puutumata, sest prügi kogumine on antud kontrakti alusel erakätesse.
Mitmed üritused Kanada päeva tähistamiseks, jäid streigi tõttu ära, kuid õnneks mitte kõik. Kiirustasin täna omapäi kesklinna (lapsed arvasid, et Kokoga on toredam olla :), kus esinesid mitmete erinevate kultuuride rahvatantsurühmad. Vahepeal kuulasin hoopis tänavanurgal musitseerivat keelpillide ansamblit.
Võtsin nende esinemist pisut linti.
Tom on oma Eesti-reisilt tagasi. Käisin tal lennujaamas vastas ning nägin eemalt tuttavat kuju. Lapsed olid mul autos kaasas ning pistsid Koko suureks ehmatuseks suurel häälel seletama, miks ma võõra onu juures peatun :) Kõige tipuks avastasin, et olin valmis ühe musta mehe peale võtma :) Niisiis, tunnistus, et kellelgi pole õigust mulle rassisti silti külge kleepida (mitte et selleks põhjust oleks).
