Tom on oma Eesti-reisilt tagasi. Käisin tal lennujaamas vastas ning nägin eemalt tuttavat kuju. Lapsed olid mul autos kaasas ning pistsid Koko suureks ehmatuseks suurel häälel seletama, miks ma võõra onu juures peatun :) Kõige tipuks avastasin, et olin valmis ühe musta mehe peale võtma :) Niisiis, tunnistus, et kellelgi pole õigust mulle rassisti silti külge kleepida (mitte et selleks põhjust oleks).Leidsime siiski isa natukese aja pärast üles. Ta oli juba tükk aega oodanud, kuid Kirke nurus, et ta tahab kutsaga kindlasti ühes tulla ja ma pidin nad peale korjama. Kui töö juurest koju helistasin ja uurisin, kas nad on varsti valmis, oli Tom üsna peale mind teatanud, et on kohal. Muidugi oleks tipptunnil siiski targem olnud otse lennujaama sõita, eriti veel, kui avastasin ootamatult, et maanteelt lahkudes liikusid autod teosammul. Viimaks sai selgeks põhjus - valgusfoor ei töötanud! Täpselt paras aeg selleks! Siiski oli Tom kannatlik ning rõõmus, kui viimaks meid nägi.
Kui ta oma kohvrid lahti pakkis, siis mõtlesin, miks ma küll ütlesin, et mul midagi vaja ei ole. Oleks võinud ikka koorikleiba paluda ja sulatatud juustu ja rohkem sefiiri (ta tõi ühe karbi, mille ma maiasmokana kiiresti nahka panin) ja marmelaadikomme. Tegelikult on hea, et enamus maiustusi, mis ta tõi, pole minu maitse (pralinee kommid). Siiski... Soomest tõi ta täidisega lagritsakomme, millest ma kunagi ära ei ütle, ja mis meie peres ainult mulle maitsevad. Siin on neid ka saada mõnes väiksemas poekeses või tervisekaupluses, kuid üle ookeani rännates tõuseb nende hind kõrgele.
Aga eks meil kõigil oli hea meel, kui isa koju jõudis. Isegi Koko võttis ta kohe omaks :)
Mis asi on koorikleib? =)
VastaKustutaJa minagi enam ei ytle et ärge mulle midagi tooge, nimekiri on juba päris pikk, varsti minult enam ei kysita kas midagi tooma kah peab. Selline asi nagu suitsuvorst on Eestis ikka tuhat korda parem kui Soome oma vöi öieti seda vist siin polegi, hobuselihast salaami vaid. Ja kommid...aahh kui head on Kalevi kommid...nam. Viimase Eesti reisi uus avastus minu jaoks on Vilma tordipulber, seda nöukogude aegset kohupiimakooki mäletad? Tordipulber, vöi ja kohupiim ja synnib kook mis viib keele alla. Oma pere söi ja kiitis.
Kohupiimakooki mäletan väga hästi, kuid siinpool ookeani on väga raske saada korralikku kohupiima. Kõige lähedasem on leedu kohupiima nime alla müüav toode. Tordipulbreid on, kuid pole proovinud, ikka segan ise valmis :).
VastaKustutaKoorikleivast polnud mul varem aimugi, kuid viimasel ajal olen Eesti-käikudel pea sellest toitunud. Isegi proovisn seda järele teha (vaata siia). Leivakonts on alati minu lemmik olnud ja nii ei peagi ootama, millal leivapätsi lõppu jõuda.
Siin on aga näiteks Fazeri koorikleiva toode :)