Maril oli kirjanduses valik - teha monoloog "Romeo ja Julieti" või "Kärbeste jumala" ühe tegelasena. Ta valis viimasest Simoni (tapeti mingil hetkel teiste poiste poolt). Ja nõnda kirjutas Mari ise selle teksti ning õppis pähe! Tuletasin meelde oma kooliaega, kui me usinalt teiste poolt loodud luuletusi pähe tuupisime. Siin kirjuta aga ise midagi valmis ja esita siis klassi ees. Lapsed on mul kodus varemgi nii harjutanud. Lisaks tekstile ja esitusele hinnatakse ka ilmekust ning liikumist. Ma ei teagi, mida eelistada... ise luuletades ja kirjutades oleks jusktui lihtsam, aga samas peab ikkagi pähe õppima! Teiste loomingu puhul on vähemalt loomise mure ära jäänud :)Tunnistan samas, et olen selle "kärbeste" raamatu enda jaoks kõrvale tõstnud. Tean, millest jutt käib, kuid kuidagi ei ole tahtnud kätte võtta. Liiga julm on mulle see lugu tundunud. Mari aga arvas, et tema joaks oli sündmustik üsna aeglane!
Video alguses esitab Mari monoloogi peale kooli, kui ta oli klassis juba esinenud. Lõppu panin lühikesi katkendeid, kui ta eelmisel õhtul harjutas. Seal on ka hea näide, kuidas ta minu poole pöördudes eesti keele peale ümber lülitab :)
Kärbeste Jumal oli meil ülikoolis kohustuslik kirjandus - aga nagu sa kirjutasid, julm. Ma olen siuke "örnahingeline" ja sellise kirjanduse lugemine tekitab alati törget. Aga ma mäletan, et raamat jättis ikkagi väga vöimsa mulje.
VastaKustutaAga plika paneb sul mönusasti. Kas su lapsed on Kanadas sündinud ja beebist alates inglise keeles kümmelnud?
Vabandust ema! Nii armas:)
VastaKustutaHea on neid kooliasju vaadata, võrrelda.
Tüdruk tundub hästi tubli ja kohusetundlik! Teeb oma asju hingega!
Kindlasti oli see meilgi kohustusliku kirjanduse hulgas (lõpetasin Tartus inglise keele eriala umbes 20 aastat tagasi). Kuid hoolimata erilisest usinusest pea kõik kohustuslikud raamatud läbi lugeda, oskasin sellest kenasti kõrvale hiilida :)
VastaKustutaLapsed on Kanadas sündinud ja praeguseks on, tunnistan, inglise keel vaieldamatult tugevam kui eesti keel. Kui aga Mari neljaselt kooli läks, ei osanud ta õieti sõnagi inglise keelt (Kirke teadis rohkem Mari toel). Saime ilma lasteaedadeta hakkama. Keegi oli Eestist kogu aeg siin, kui tööl käisin, ning peamised mängukaaslased ka eestlased! Ja esialgu rääkis Mari inglise keelt tugeva eesti aktsendiga :)
Mari on tõesti eriliselt kohusetundlik ja võtab kooliasju tõsiselt. Samas on mul vahel tunne, et ta omandab kõike linnulennul! Mis täielikus kontrastis nooremaga!
Mulle raamat väga meeldis, sai kunagi pubekana loetud. Ei teagi, mis tunde see uuesti lugedes jätaks.
VastaKustutaTütar on Sul tubli, nii pikk monoloog juba peaaegu selge! Et tänapäeva koolides veel midagi pähe õppida antakse, on mulle üllatus.
Väga südamega tehtud töö. Vähemalt selline mulje jääb.
VastaKustutaJa mulle ka meeldis see viisakus Mari juures. Meie koolides (Eestis siis) kahjuks selliseid asju ei tehta ja kui tehaksegi, siis minu tütar pusib ise. Mind kooliasjadess kahjuks ei kaasata eriti.
Ega eriti palju pähe õppida vist enam ei anta. Siiani ongi ainult oma loomingut pidanud peast teadma, nii palju kui mulle sellest märku antakse :)
VastaKustutaMari muidugi teeb kõike hingega. Ja tegelikult ei lase mul õieti kunagi nina vahele pista. Seekord tuli ta minu juurde ise esinema, peale seda, kui ta oli keldris harjutades kassid ära tüüdanud :D Ja minul tuli mõte asi filmi peale võtta. Mille vastu ta üldse ei vaielnud!