Ruth Rendell "The Monster in the Box"
Inspektor Wexfordi lugu. Tema enda saladus, millest ta pole aastakümneid kellelegi iitsatanudki. Sest ta teadis, et keegi poleks teda uskunud,eriti veel, kui ta oli alles noor politseinik, kellel muidugi palju kogemusi polnud. Ta ei oleks suutnud kuidagi tõestada, et kahtlustab oma kunagist naabrit Eric Targot mitmetes mõrvades, milles teised süüdi mõistetud. Samas teab Targo, et Wexford teab… Vahepeal kaob kontakt, kui aga viimaks Targo uuesti silmapiirile ilmub, siis hoiab Wexford silmad-kõrvad lahti, kas taas kord hakkavad toimuvad seletamatud tapmised. Muidugi hakkavad; ja Wexford proovib nüüd oma kogemustele toetudes ka viimaks tõestada, kes tegelik mõrvar on.
Kõrvalteemana veel lugu moslemi neiust, kes otsustab koolist lahkuda, kui on 16 täis saanud. Miks? Kas tõesti suruvad tema vanemad seda peale – abiellumist, mis on ema-isa poolt paika pandud, selle asemel, et andekas tüdruk edasi õpiks. Mulle meeldivad Ruth Rendelli raamatud, kuigi ma pole just kõik lugenud. See on muide Wexfordi 22 lugu ja ma pole kindel, kui palju eelmistest tema taustas on. Siinses on igaljuhul tagasivaade aega, kui ta oma naisega tuttavaks sai.
Lõpp on viimaks üsna ootamatu. Lihtsalt pani mind mõtlema, kas tõesti peame endaga kandma terve elu läbi midagi, mis hinge närima jääb. Jah ja ei, ühe psühholoogi soovitusel, proovib Wexford sellised asjad pisikesse karpi peita ning siis karbi kusagile sahtlisse torgata – muidugi mõttelise. Kuid mulle meeldib see idee. Peaks nüüd ise samamoodi tegema ja kõik need vanad asjad samuti sahtlisse torkama :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Võid siia jätta oma arvamuse. Need ilmuvad kohe-kohe! Nii et ainult kannatust :-)