10.06.10

Õitemöll

Tegelikult on suurem puude ja põõsaste õitsemine juba ära olnud, hoopis lilled näitavad järjest oma värvilisi kuubesid. Sirelid on kindlasti alati minu ühed lemmikud olnud, sest meenutavad kõige rohkem sünnimaad. Õhtul koeraga jalutades on imeline, kui soe tuulehoog toob minuni õrna õite hõngu. Ma lausa peatun iga sirelipõõsa juures, mis ette jääb (kahjuks pole neid just palju) ning lihtsalt seisan seal ja nuusutan õitekobaraid. Koko vaatab mind pisut imelikult ning ainult turtsub, kui proovin sireliõisi kutsu nina alla torgates tedagi kurssi viia nii kaunite lilledega :)

Kastanidki on oma õitsemisetegevuse lõpetanud. Eriti huvitavad on need roosad küünlatena taeva poole sirutavad õitekoonused.

Aga loomulikult ei puudu ka tavaline valge kastaniõis.

Ning siis avastan oma üllatuseks lausa kullerkupu moodi lilli. Mis ilmselt ongi kullerkupud, kuigi mul pole aimugi, et neid siin võiks kasvada. Pisut uurimist ja oligi asi selge. Võib küll ka Põhja-Ameerikas olla niiskematel aladel (globeflower või trollius, saksa keeles trollblume). Aga müüakse ka seemneid, et aeda istutada!!!

Viimaks kollase õrna õitelooriga kaetud puuoksad. Mis puu see on... selle küsimuse võiks nüüd mõni botaanik lahendada!

7 kommentaari:

  1. sirel, toomingas...ma istun kah nagu opakas nina öites ja kujutan ette vanaema kodu Pärnus. Eelmisel aastal istutasin endale pesuköögi ukse ette sireli, et "kodu" lähemale tuua.
    Löhnad on ikka tohutult vöimsad emotsioone ja mälestusi ärgitama.

    VastaKustuta
  2. Nii ilusad pildid! Sirel, kastan ja kullerkupp on ka minu lemmikud. Kui ma töölt tulen, siis bussipeatuses on sirelipõõsas. Istungi siin viimased nädalad bussi oodates nina põõsas. :)
    Ja tegelikult mulle päris meeldis, et meil pärast kuuma jahedaks tagasi läks, sest kevadlillede õitsemisaeg pikenes kõvasti. :)

    VastaKustuta
  3. näe sirelite õites üks õnneõis kah.
    ma veel siimaani nopin õnneõied välja ja söön ära ja soovin ka midagi:)

    VastaKustuta
  4. meil siin Saksamaal on sirel juba ära öitsenud. aga eelmine nädal öitses jasmiinipöösas ja see toob oma löhnaga meelde alati vanaema kodu Löuna-Eestis.
    minu praegune lemmik on pärn. nad alles hakkavad öitsema, aga juba löhnab! eile öhtul istusin aias ja nautisin.
    kullerkupud löhnavad ka väga hästi. lapsena istusin alati aasal, nina kullerkupuöies ja tunne oli selline, et selle löhna sisse vöiks ise ka ära sulada.

    VastaKustuta
  5. See kollane näib kuldvihma või ubavihma moodi. Aga kas neid teil kasvab? Mina leidsin Su sirelist lausa 2 õnneõit. :D

    VastaKustuta
  6. Mina söön ka "õnnesid".. siin vist nii ei tehta.. peaks mõne käest küsima.

    VastaKustuta
  7. Oh, mind uimast, ei märganudki, et õnneõied pildile jäid! Muidu oleks need ju nahka pistnud :D
    Mul on ka alati hea meel, kui ilm kevadel pisut jahedamaks läheb. Muidu jääb õiteaeg niiii lühikeseks!

    Uurisin pisut netist järele, kui palju teised õnneõisi söövad. Paistab, et ikka söövad ja isegi soovivad midagi juurde! Mõnel pool on aga arvamine, kui pistad õie nahka ja see kurku ei jää, siis toob see õnne armastuses!

    Aga sireliõisi ei tohtivat tuppa tuua, pidi halba tähendama. Seletuseks vana komme surnu juurde sireleid panna, sest lillede lõhn täitis toa meeldivama haisuga. Teisalt närtsivad sirelid toas nii kiiresti, et neid ongi kahju vaasi panna.

    Paistab, et on tõesti kuldvihm, inglise keeles leidsin vasteks laburnum või golden chain. On siia sisse toodud.

    VastaKustuta

Võid siia jätta oma arvamuse. Vanemate postituste all ei ilmu need kohe. Nii et kannatust.