14.01.13

Läbi laulu Eesti ajaloo juurde...

Kes oleks arvanud, et meil oli vaja Tujurikkuja laulu, et äratada mu lastes suuremat huvi Eesti ajaloo vastu ;) Vaatasime videot vana-aastaõhtul ja hiljem uuesti. Ning siis hakkas mu noorem uurima, mis õieti küll Eestis toimus. Siiani olen aegajalt mõnest asjast ikka rääkinud, kuid paistab, et see on kõik jäänud kuidagi kaugeks (välja arvatud ehk minu vanaisa Siberisse saatmine ja maha laskmine). Arvestades, et kummalgi pole ajalugu koolis lemmikainete hulgas, on selline "ärkamine" päris tähelepanuväärne. Või ehk lööb viimaks pisut läbi minu huvi ajaloo vastu ;) Ma oleks hea meelega ajalugu õppima läinudki. Viimaks otsustasin selle vastu, sest ei tahtnud hakata nõuka-aja valesid koolis õpetama (ja mina olin üks nendest, kes läks ülikooli ikka õpetajaks õppima, olin valmis pedagoogide kooli minema, kuid see on pikem lugu, miks ma ikka Tartusse sattusin :).

Igal juhul veetsime mõnusalt koos vähemalt terve tunni, kui me koos arutasime, mis siis eestlased läbi sajandite on pidanud läbi elama. Isegi isa käis imestamas, mis toimub ja kust see huvi küll tuli :D

Hiljuti ilmus kohalikus eestlaste lehes "Eesti Elu" artikkel Dr.Aigi Rahi-Tamme kohta, kes peab väga oluliseks "raskete aegade teadvustamist nooremale põlvkonnale". Nüüd olen aga selgelt aru saanud, kui ikka huvi puudub, siis midagi ei aita. Ei katse ajaloost võimalikult põnevalt rääkida või isegi lapse meelitamine: "Loe, see on  huvitav raamat ajaloo kohta!" P
luss meeleheitlik katse last ära osta: "Ma annan sulle viis dollarit, kui loed läbi raamatu, mis põhineb Eesti ajaloosündmustel!" Mille peale saan ainult külmalt vastuse: "Sa tead, et mind ei saa ära osta!"
Nii annad lõpuks alla ning lepid olukorraga. Õieti ei lepi, aga mida siis teha... 


Kirke on mul tegelikult see suurem huviline, kes tuleb ise küsima ja uurima (Maril praegu koolis kiire, sel nädalal matemaatikas eksam). Vaatasime uuesti video üle (pausidega) ning ma seletasin selle üksikasjalikumalt lahti. Nii tore oli näha, kuidas Kirke mõne fakti puhul rõõmsat äratundmist ilmutas (näiteks Taara koha pealt, võrdluseks skandinaavalste Thor, mis talle tuttavam oli). Laulusõnad Kalevipojast panid lapse silmad särama, ning ta küsis, kas ta võiks selle eepose läbi lugeda!?! Minu laps, kes eriliselt oma lugemist valib, ning pigem anime ja manga fänn on, tahab eesti keeles eepost lugeda!!! Ma otsisin siis raamatu välja (jah, meil on see siin olemas :D), kuid kõrvale leidsin siiski ka õhema tekstiversiooni). Suur raamat teda ei ehmatanud. Põnevusega lõi ta kaaned lahti ning veeris esimese salmi kõvasti ette, ning ma näitasin ka viimast salmi (mis mul endal juhtumis siiani ikka peas on). Soovitasin peale seda esialgu lihtsam raamat kätte võtta, ning ma lubasin tal kõrval olla, et vajadusel seletusi jagada. Eks vaatame, kuidas selle asjaga läheb :)


Samas raamaturiiulis eepost otsides, leidsin sügisel ostetud raamatu, mis on minuvanuse kanada-eestlase poolt kirjutatud ja käsitleb küüditamisteemat teismelisest tüdruku silmade läbi. Kirjutasin pisut sellest siin. Lootsin siis, et lapsed on nõus seda lugema, kuid nagu nimetasin, ei aidanud ka äraostmine ;) Eks nad oleks minu näägutamise peale selle ka viimaks ehk läbi lugenud, aga ilmselt sama tundetult, kui nad varem ajalugu jälginud on. Andsin raamatu Kirkele ja kui veel tuletasin meelde, et tema Eesti kooli klassikaaslaste kaksikute Sonja ja Kenni ema on selle kirjutanud, siis polnud enam juttugi, et ta raamatut ei loeks. Reedel koolist koju jõudvale lapsele ust avades, avastasin ta nina raamatus seismas. Ta oli koolist koju jalutades lugenud. "See on väga kurb lugu! Aga mulle väga meeldib!" oli tema arvamine. "Tead, mind huvitab Eesti ajalugu palju rohkem kui Kanada oma!" seletab ta veel säravil silmil ning vaatab uuesti video üle (tal on osaliselt sõnad juba peas, just need räpi omad, mis konkreetselt ajalugu puudutavad). Justkui terve uus maailm on ta silme ees avanenud :)

Väga õpetlik lugu minulegi, punnita, mis sa punnitad, kuid kunagi ei tea, kus see nupp peidus on, mis lapses mõne asja vastu huvi äratab. Äkki peaks paluma rohkem selliseid innustavaid laule ;) Hetkel võtame aga uuesti ette "Tuulepealse maa", mis eelmine kord millegipärast pooleli jäi. Nüüd vaatavad neiud seda kindlasti hoopis teise pilguga.

8 kommentaari:

  1. Eks pea iga eestlane tunneb end selles laulus ära. Ajaloost rääkimata. Minu kohta käib see fraas: "Ja päike meil ei paista või kui paistab siis ei sära..." :)

    VastaKustuta
  2. Anonüümne14/1/13 14:08

    Soovitan vaadata ka Ringvaate saatelõiku ("Tujurikkuja" muusikavideo valmis 20-kraadises pakases) video tegemise kohta, kui vee näinud pole :)
    http://etv.err.ee/index.php?05593527&video=6182
    Maive

    VastaKustuta
  3. tõsi see on jah, et kui huvi puudub, siis ei saa midagi teha. nt minu vend polnud kunagi väga huvitatud olnud meie suguvõsa ajaloost, aga eelmisel aastal hakkas ta ühtäkki uurima, et kes see oli ja kes tema on ja kus nad sündisid ja kes vanaisa vend oli ja kas ja kus tema lapsed on ja et võiks lõuna-eestisse sugulaste radadele sõite jne jne :)
    Tujurikkuja laul (ja Ita Everi osa) meeldis mullegi, lähen kohe kaen Ringvaate lõigu ka üle ;)

    VastaKustuta
  4. Aitäh lingi eest! Olen Ringvaate usin vaataja. Aga Kirkega pole seda osa näinud.
    Arvan, et olen ise kõige suuremas ahvivaimustuses selle üle, kuidas lapses ajaloohuvi ärkas. Minugi jaoks avanes hoopis teine maailm, kus ma saan jagada minevikku ja ka olevikku oma lapsega. Kindlasti võtame järgmine kord Eestisse tulles hoopis teise pilguga ajaloomuuseumid ette :)

    Samas jäi mul ju märkimata, et mullegi meeldis see video ju ka - väga! Ma pole kindel, kuidas Eestis seda vastu võeti. Arvasime siin kodus arutades, et eks need, kes armastavad kõige üle kurta, viriseksid ka laulu üle. Tegelikult on ju tore, kui me suudame enda üle naerda!

    VastaKustuta
  5. Oh, Killuke, oli ka minul suur soov Tartusse ajalugu õppima minna, aga jäi katki just samal põhjusel. Aga mõtle, kui ägedad ja kuulsad kursakaaslased meil oleksid olnud :).
    Ajalugu huvitab mind siiamaani, loen harivaid raamatuid ja vaatan telekast ajaloolisi dokumentaalfilme, mida britid oskavad väga hästi teha.
    Hiljuti hakkasin lugema Jared Diamondi Guns, Germs and Steel (a short history of everybody for the last 13 000 years), soovitan Sullegi, kui inimkonna minevik huvi pakub.

    VastaKustuta
  6. Kes seda ette oleks võinud arvata, mis kõik juhtuma hakkab. Nüüd takkajärgi mõeldes võinuks ikka ajalugu õppima minna :)
    Diamondilt olen seda juba lugenud. Väga hea! Samas meeldis Collapse: How Societies Choose to Fail or Succeed rohkem.

    VastaKustuta
  7. Oh, ja Diamondilt on ilmunud uus raamat: the World Until Yesterday. Oleme juba selle järjekorras :)

    VastaKustuta
  8. Aitäh, see "collapse" ongi mul järjekorras, kui esimene läbi saab.

    VastaKustuta

Võid siia jätta oma arvamuse. Vanemate postituste all ei ilmu need kohe. Nii et kannatust.