Huvitav, kuidas omal ajal sai rannas peesitatud ning end pigem kreemitatud, et päike ikka külge hakkaks. Eks siis sai ka pärast end hapukoorega määritud, et pisut leevendada päiksepõletust. Nüüd ma enam ei hooli, kui pruuniks mu nahk põleb. Õieti ei põlegi pruuniks, sest enne lähen ikka punaseks. Nii et seekord haarasin letilt kaasa kreemi, millel lausa 60 peal. Ning igal hommikul mäkerdasin end sellega kokku kuni varvasteni. Mäletan, kuidas aastaid tagasi St.Marteni saarel puhates, alt jalagede pealsed ära unustasin ning hiljem ei saanud õieti käiagi ega kingi jalga panna, sest need olid nii põlenud. Tomil oli poole nõrgem abivahend kaasas, mida sai pihustada. Ütlesin, et kaks võimalust, kas ta ajab kõik karvad maha või kannatab pihusti ära :) Tegelikult oleksin vist pidanud sama kasutama, sest kahtlustan, et see minu eriti mõnusalt troopiliselt lõhnav kreem meelitas ligi mingeid sitikaid, kes mind päris korralikult ära sõid. Tegin siis hotellis hammustustele viinakompressi. Vähematl läks viin asja ette ;D
Tagasitulles imestasid sõbrad, kas me ikka kusagil käisime, või istusin äkki hoopis kodus ja lugesin ainult raamatuid :) Käisin ikka, isegi foto on olemas, et mina ise kõik need pildid klõpsisin ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Võid siia jätta oma arvamuse. Need ilmuvad kohe-kohe! Nii et ainult kannatust :-)