Peaaegu kaks nädalat eelmisest keemiast ja ma tunnen end jällegi hulga paremini. Juukseid tuleb jätkuvalt, kuigi nagu täna kogemata poes nähtud sõbranna ütles, et kui ta ei teaks, siis võiks arvata, et mul kõik hästi. Isegi hõredad juuksed ei tõmba eriti tähelepanu. Vaatasin just, et inimesel on 90 kuni 150 tuhat karva peas, nii et mul on päris palju veel minna, vist. Praegu kaotan ehk sada karva päevas. Tegelikult ma ei loe neid 😄
Ma pole sellest ilmselt kunagi väga kirjutanud, aga vahel vaevab mõte, et milleks ma üldse siin avalikult oma mõtteid jagan. Olin juba valmis jätma hiljutise Muumiteemalise postituse viimaseks, sest mingi eriliselt tühi tunne tekkis sisse. Siis jällegi istun arvuti taha, ning näpud muudkui libisevad üle klahvide. Ja ma ei mõtle neil hetkedel, et kirjutan...
Mulle on sinu blogi lugedes jäänud mulje, et oled tõesti "paigas" ehk tasakaalukas, heatahtlik ja arukas inimene. Mõnikord käis peast läbi isegi mõte, et kadestan seda, kuidas sul on elus vedanud. Tegelikult tean väga hästi, et asi pole vedamises, vaid rohkem ikka enda otsustes ja valikutes. Mis ei tähenda seda, et elus raskusi ette ei tuleks, nagu sinulgi. Aga oluline on jällegi see, kuidas neist rasketest aegadest üle saada. Kas ennast haletsedes või tehes kõik, et tõusta ja elu uuesti üles ehitada.
VastaKustutaMa ise pole osanud alati õigeid valikuid teha, aga raskustele alla pole ka andnud. Ja teiste inimeste suhtes on mul sama suhtumine, nagu sul. Kes mulle ei sobi, sellega ei peagi suhtlema ega neid kritiseerima või halvustama. "Minu inimesed" on need, kellele toetuda ja kelle arvamus mulle korda läheb. Tänapäeva populaarsed suunamudijad paraku elavadki teiste kritiseerimisest ja skandaalidest. Ise ütlevad küll paljudele halvasti, aga enda pihta tehtud kriitikasse rahulikut ega mõistvalt ei suhtu. Millest on kahju, sest nad on paljudele noortele eeskuju, kelle sarnasteks tahetakse saada.
Jah, just, nii kerge on kedagi kadestada ja selle põhjal ennast teistega hakata võrdlema. Ning siis leida ei tea mis põhjuseid, miks sinu elu halvem kui teistel. Ning oodata, et keegi teine (tihtipeale riik) peab kõik korda seadma. Olen elus ise nii palju kordi avastanud end hetkes, kus mõtlen, kui ma oleks teinud mingi teise valiku, kui ma oleks... ja siis kiiresti kõik maha raputanud ja keskendunud hetkele. Kuidas siit edasi.
KustutaNii hea ka lugeda, et ma pole ainuke, kes näeb tänapäeva mõjuisikuid justkui läbi. Ning seejuures pole ju üldse küsimus selles, et ah, vanainmene, ta ei saa asjast aru, sest nende hulgas on tõesti väga häid eeskujusid, kes rahulikult oma "tööd" teevad ja minu meelest palju rohkem eeskujuks on.
Palju sellist, millele isegi alla kirjutaks. Aitäh.
VastaKustutaAitäh, nii hea lugeda, et ma niisama siin ei heietanud :-)
KustutaKunagi rääkisime tütrega umbes samal teemal. Ja mul on meelde jäänud kuidas ta ütles mulle, et sa oled lihtsalt liiga normaalne. Ja ennast muuta me ei saa, oleme ikka kes me oleme ja nii ongi kõige parem. Trendikus on üldse sellline huvitav ja imelik teema. Olen see blogi lugeja, kes pea kunagi ei kommenteeri, aga loen suure huviga. Ja ma arvan et võibolla selliseid lugejaid on palju. Nii et kirjuta ikka!
VastaKustutaAitäh, et oled mu lugeja :-)
KustutaNii tark tütar sul!!! Ma arvan, et normaalne olemine on lausa suurepärane. Ehk siis sa ei karda olla see, kes oled ja ei lase end kergesti teistest mõjutada.