Aastalõpp kohe käes

Täna oli selle aasta viimane tööpäev. Oli suhteliselt kiire, sest meie ülemusi polnud kohal ja ma pidin korraldama tööpäeva lõpul, et revidendid saavad kenasti kõigi kassad üle loetud ja minu "hoole" all oleva peakassa kontrollitud. Õnneks läks kõik libedalt! Kõige mornimaks võtab meid, kui me peame seda tegema 31. kuupäeval (kui see langeb nädalapäevale) ja siis selgub, et nad ei ole raha lugemisega hakkama saanud ja me peame NII kaua veel kontoris istuma, kui parema meelega lähed kiiresti koju aasta viimast päeva nautima. Kõrvaltvaatajale, kes päevad läbi ainult rahaga tegeleb ja kellele raha tähendab ainult töövahendit, on tore vaadata, kuidas nad seda kenasti rahulikult ja aeglaselt loevad. Seekord tõin neile kaks rahalugemismasinat kasutada!

Pühapäeval tulevad me sõbrad meie poole. Pilt on eelmisest aastavahetusest, kus lapsed oma sõpradega (kõigi rahustuseks: klaasides ei ole mitte šampus). Proovin homme juba kartulisalati ja rosolje valmis teha. Kahjuks ei ole meil sellist luksust, et võiksime poodi minna ja siis imehead eestipärast toitu kokku osta. On küll üks eestlaste omatud kohvik ja Eesti Maja kohvik, kuid Toomas ei ole sugugi rahul, kui ma midagi sealt tooksin, kuna ta arvab, et minu toit on ikka tuttavama maitsega. Siiani pole ta veel minu kaneelikuklitest ära tüdinenud. Varem tegin taigna alati käsitsi (Rootsis õppisin seda tunde järgi tegema, sest küpsetasin kaks korda nädalas saia), nüüd kasutan meie leivaküpsetamismasinat taigna tegemiseks. Viskad kõik jahud ja muud olulised komponendid sinna sisse ning tõstad kaks tundi hiljem valmis taigna välja! Isegi Tom saaks sellega hakkama. Peale seda jääb ainult kuklid valmis vormida.

Olen seda masinat juba üle kolme aasta kasutanud. Poest ostame nüüd ainult jahu (nisujahu pakk 20kg) ja ei kunagi saia. Päris head leiba saab küll saksa ja ukraina ärist, kuid seda teeme päris harva. Enamasti küpsetan sellise mitmeviljatera saia. Lapsed on sellega nii harjunud, et kui kord tegin valge saia ning valmistasin juustuvõileiva, siis arvasid nad koos: juustul on imelik maitse. Aga juust oli täpselt sama, mis alati, ainult sai oli teine...

Vahel teen rukkijahust leiba või siis taigna, mille torkan päris ahju küpsema, sest masinas ei saa nii rasket tainast küpsetada. Olen nii head reklaami teinud, et mu üks töökaaslane mõtleb tõsiselt endalegi selle muretsemisest ja teine ostiski jõuludeks koju. Mitu sõpra on samuti taolise imelise abivahendi kööki hankinud. Tegelikult on meie köök nii väike, et seda poleks kuhugi panna. Nii on ta mul hoopis keldris pesuruumis, mis tegelikult sobib hästi, kuna vahel, kui sai peab hommikuks valmis saama, ei kuule öösel tema mürinat (mis ei tähenda, et heli oleks veomasina tugevune, aga ikkagi natuke).

Sel suvel oli Toomase kõige suuremaks mureks see, kuidas ta saab ilma minu saiata hakkama. Eks jätsin talle instruktsioonid ja nii ta siis mõõtis täpselt jahusid ja muud vormi. Ainult ühe tähtsa asja unustas ta, nimelt jäi segamise laba sisse panemata. Nii see sai seal siis küpses üheks huvitavaks käkiks. Ega ta alla ka ei andnud. Võttis selle välja, proovis natuke sõtkuda ning pani ahju. Pärast väitis, et maitse oli vähemalt hea, mis sest välimusest. Mina üksi olles küpsetasin samuti saia, kuid ega ise ei jõua palju süüa (õieti ma sööngi seda suhteliset vähe). Nii ma viisin pool saiast ühele ja teisele töökaaslasele. Teine võimalus oleks panna see sügavkülma.

Samas pean ütlema, et kõigest reklaamist hoolimata, peab ilmselt tulevane küpsetaja ise endas selgusele jõudma, et ta on valmis sellise asjaga tegelema. Mina ilmselt olin. Idee tuli, kui ma käisin Mari klassiga koos siinses 'vabaõhumuuseumis', kus neil nädal aega tunnid olid. Maitsesime vana retsepti järgi tehtud tavalist saia ja ma mõtlesin, miks ma ei võiks kodus seda ise tegema hakata. Ja nii see läks. Olen vaadanud, et mul võtab umbes viis minutit kõik ained vormi panna ja siis umbes neli tundi, kuni saad värsket saia nautida. Suureks plussiks on muidugi imeline küpsetuslõhn terves majas. Kas ei ole tore tulla õuest (töölt) tuppa või hommikul ärgata, kui maja lõhnab 'kodu' järgi.

Head küpsetamist kõigile!