Siin me oleme panga jõulupuul. See toimus laupäeva õhtul Eesti Maja kovikus. Olin peaaegu valmis mitte minema, sest päeval hakkas kimbutama migreen. Toomas tõi mulle apteegist kanget rohtu, magasin natuke, helistasin siin Hillele, et ta peaks kaasa võtma kingipakkide loteriiks asju, mis mul veel kodus olid. Ta ei vastanud kohe. Käisin uimaselt ringi ning kui siis ta mulle tagasi helistas ja teatas, et ilmselt ei tule Krista ka kohale, otsustasin siiski end riide panna ja väheks ajaks kohale minna. Kõige naljakam oli see, et Helen tegi mulle täna komplimendi mu soengu kohta. Arvasin, võin teinekord niiskete juustega magama minna, siis kiiresti kammi läbi lasta ning kõik ongi valmis.
Pidu oli nagu pidu ikka. Süüa sai kenasti, kuigi eelmisest aastast olid paremad mälestused. Toomas ajas kangesti peekonit taga, aga see ei tulnudki välja. Verivorstid, jõhvikamoos, seapraad, hapukapsed - nii nagu see eesti jõulutoit on. Esialgu hoiatasin Toomast, et ta liiga palju ei jooks, sest ma ilmselt ei ole võimeline tagasi sõitma, kuid pika peale mõjus rohi ning tundsin end pistu paremini.
Siis tänati kõiki töötajaid panga nõukogu esimehe poolt ja veel mingeid tegelasi. Peale kohvi ja koogi serveerimist läksin kingituste laua juurde.
Olin ostnud kommi- ja küpsisekarpe, mõned pudelid, kokku oli esialgu 13 kinki. Kuigi ma pole ebausklik, ostsin siiski ühe juurde ja tõin selle kaasa samal õhtul. Olin need kenasti pakkinud, kasutades origami tehnikat. Oleme tavaliselt loosi teel kingitusesaajad valinud. Seekord tuli mul parem mõte. Olin otsinud mõistatusi raamatust (kes veel mäletab seda): Sada saarelehte, tuhat toomelehte. Leidsin ka ühe internetilehekülje, mis on täis igat sorti mõistatusi, vanasõnu jne. (www.folklore.ee). Mulle ei ole kunagi meeldinud see pealesunnitud luuletuste esitamine, samas ei tahtnud ma ka loosiga välja tõmmatut pigisse jätta. Viskasin mõistatused peolistele lahendamiseks. Kõik läks kenasti. Hiljem küsis keegi, kas sain Krista käest mõistatused, sest Eesti Maja jõulupuul oli samuti mõistatustega aega viidetud. Tal polnud muidugi aimu, et olin Kristale abiks olnud, kui tal paluti viisteist minutit pidu lõbusamaks teha. Jagasin hea meelega talle minu enda meelest toredat ideed. Kas ma oleks pidanud seda endale hoidma???
Me ei olnud lõpuks väga kaua peol. Ära minnes tänas meie ülemus mind. Keegi polnud mulle mingit ülesannet peo "juhtimiseks" teinud, kuid samas andsin hea meelega oma osa õhtu kenaks läbiviimiseks. Teisalt kipub selline liigne toimetamine mõnele muljet jätma, et sa oledki ainult selleks seal (või oled peo perenaine?) ja et sa polegi ise külaline. Nagu keegi arvas minu küsimuse peale, kas kõik on oma nimed külalisteraamatusse pannud, et ma võiks selle raamatuga nende juurde kõndida, kes seda veel teinud pole. Mis tähtsust sel on, kes kirjutas või mitte, kui ei kirjutanud, siis väga kurb, aga kingiloosimisele nende nimi ei lähe. Õnneks oldi väga kenad ja loomulikult mindi ise sinna raamatu juurde. Pean ka tunnistama, et ega see poleks ka tükki mult ära võtnud ja mu esimene mõte ei olnud sugugi nii negatiivne, alles siis kui pea rohu mõjust selgem ja kodutee jalge all oli, alustasin selliste mõtete heietamist. Tuletas lihtsalt meelde juhust, kus eesti seltskonnas tavaliselt teenindaja rollis neiule, kes juhtumisi ühel peol oli külaline, öeldi, et ta võiks nüüd taldrikud ära korjata. Mis tunne tal võis küll olla...
Loosimise kohta veel, et olime Heleni ja Heiliga kinke jagamas, kui Helen tõmbas mu nime. Ütlesin, pane ära ja võta uus, aga ta juba teatas kõva häälega ning küsis mult hästi lihtsa mõistatuse: päeval karjas, öösel orjas. Eelmine aasta panin Toomase nime kõrvale, kui ta välja tõmbasin. Seekord ei lasknud Helen seda juhtuda ning kõige naljakam oli, et sain endale selle viimasena toodud kingituse
Siin on link nende leheküljele: http://www.ediblearrangements.com/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Võid siia jätta oma arvamuse. Need ilmuvad kohe-kohe! Nii et ainult kannatust :-)