Jõululaupäev

Jõululaupäev nägi just selline välja seekord. Vastupidiselt minu ennustusele, et sajab vihma ja on sünge, tuli hoopis päike välja! Oli küll tuuline, aga lapsed olid hea meelega nõus minema rattaga sõitma.

Toimetasin köögis. Kasutasin oma uut potti seaprae ja hapukapsaste tegemiseks. Tom oli mures, kas tuleb ikka hea, kui ahjus pole tehtud, aga tulemus ei olnud kurtmist väärt. Pruunistasin sealiha tüki enne pannil, lisasin hapukapsastele praetud peekonit ja torkasin kõik potti. Aega võttis umbes viis tundi, misjärel jäi see kõik sooja, kuni sain kartulid, porgandid ja kaalika ahjus valmis.

Magusaks proovisin teha korvikesi valge shokolaadi ja vahukoore ja pohlamoosi seguga, mis tulid päris maitsvad välja. Naabrile olin küpsetanud keeksi (samas tegin meile ka ühe) ja Hillele andsin stritsli, mis oli tehtud jõhvikate ja mandlitäidisega. Lapsed tegid piparkooke ning kaunistasid neid hiljem. Esimest korda tundsin, kuidas nendest on abi, või õieti, et ma ei pea iga asja järele vaatama, mis nad teevad. Said kenasti piparkookide lõikamisega hakkama, ainult küpsetamisel pidin abiks olema.

Kui olime kõhud täis söönud, siis teatasid lapsed, lähme nüüd jalutama. Vahepeal tekkis pisuke pahandus. Olin kogemata torganud suhu piparkoogi, mille tema oli kaunistanud. Ta nuttis ja teatas, me võime ilma temata minna. Sain siiski lapsed uksest lõpuks välja. Ütlesin Kirkele, et tal on palju kurvem siin edasi olles. Muidugi tunnistas ta hiljem õues, kuidas jalutuskäik tuju paremaks tegi. Jutustasin neile loo päkapikkudest, ise samal ajal majade akendest sisse piiludes, kellel kuidas toad kaunistatud, kellel jõulupuud tulesäras. Vahel on tore end panna sinna nende asemele ja ette kujutada, mismoodi seal olla oleks. Jõululaupäev ei ole nii tähtis kui jõulupäev, aga ikkagi oli näha mõnes majas kogunemisi.

Muidugi oli jõuluvana juba käinud, kui meie ükskord koju jõudsime. Kõik olid õnnelikud oma kinkide üle. Tüdrukud said raamatuid ja Mari mikroskoobi, Kirke Littlest Pet Shop loomakesi. Me ei ole kunagi neid paljude kingitustega üle kuhjanud nagu siin tihtipeale kombeks on.

Kirke läks just oma sõbranna Chen-Chen'i juurde ööseks. Rääkisin tema isaga natuke ja ta ütles, nad ei tähista jõulusid, küll aga hiina uut aastat. Kuna aga press on jõuludega siin nii suur peal, siis nad annavad ikka kingitusi.

Vaatame nüüd Mariga Lumekuninganna filmi. Paistab inglaste tehtud olevat. Väga kena!!!