Imepotike

Ostsin koju uue köögimasina. Tegelikult polegi mul neid just palju. Leivaahi, mida olen juba üle kolme aasta kasutanud. Ei kujuta ette, et läheksin poodi saia ostma. Sellega saan ka leivataigna teha, mille siis ahju torkan või kuklitaigna, millest teen kaneelikukleid Toomase rõõmuks. Ja siis on muidugi kohvimasin, millega mina kohvi ei tee, sest seda ma ei joo. Külaliste jaoks on mul igaks juhuks lahustuv kohv, kui Toomas kodus pole.

Ja nüüd on mul pott, mille torkan elektrivõrku, ja mis teeb toidu valmis hästi aeglaselt. Olen teinud ühe korra kanarindasid (valasin peale jõhvikasalati konservi ja apelsinikoort, küpsetasin potis umbes 4 tundi - ja valmis roog sai väga hea!). Praegu podiseb kana ja seene ja juurviljatoit mul potis. Pott ise kujutab endast kesta, mille sees kütteelement ja keskel on savist ahjupott, mille saab välja tõsta ning lauale panna. Targad inimesed on selle teinud musta värvi. Toomas kurtis, kindlasti võtab see palju elektrit, aga tegelikult pidi ta küpsetama väiksema elektrikuluga kui tavaline ahi. Kavatsen seal suppi ja ühepajatoitu ja muid huvitavaid asju proovida. Mõtle kui kena, paned õhtul asjad potti, hommikul lülitad käima ning tuled koju sooja toitu sööma. Esimene kord oli nii kummaline tunne, kas tõesti ei pea midagi rohkem tegema.

Tegelikult pean tegema piparkoogitaigna! Jõulud on tulemas!!!