„See ei saa nii olla!” teatab ootamatult Kirke, kui me hommikul kooli jalutame. „Filmis ütleb keegi oma nime ja kõik mäletavad seda kohe. Hakkavad kohe rääkima, et see ja see! Päris elus ei jää nimed kunagi meelde! Minul võtab paar nädalat, enne kui neid mäletan.”Ta mõtleb natuke ja jätkab:„Noh, vahel ikka jäävad küll, kui ma varem seda nime kuulnud olen. Nagu Unjee ja Maria ja Ivy ja Dimple...”
Aga õigus on tal minu meelest, sest mulle ei taha ka kunagi nimed kiiresti pähe jääda. Küll olen lugenud ja kuulnud igat sorti õpetusi, kuidas neid millegi tuntuga seostada, kuid midagi pole aidanud. Tean kedagi, kes mõtles alati kiiresti mõne tuntud filminäitleja peale. Saad tuttavaks, et see on Mari ja iga kord, kui uuesti teda näed, tuleb silme ette Mary Pickford (kes on muide sünni poolest kanadalane). Mina muidugi ei saaks seda viisi kasutada, sest minu teadmised näitlejatest kõiguvad kusagil nulli piiril :)
Kord sain tuttavaks ühe emaga, kes lapsega väljas mängis. Mõlema nimed tallele pannud, oskasin viimaks lapsele lehivtada ning talle hõigata ema nimega... Nii käib see siis minuga! Siiani otsin seda kõige paremat moodust nimede meelespidamiseks ;)
Siin on koduleht, kus jagatakse vastavaid õpetusi. Tegelikult tõi otsing neid hulgaliselt üles, kel ainult soovi ja aega sellega tegeleda on. Kuid nii mõndagi võib sealt kõrva taha panna!
Minule jäävad nimed väga kiiresti meelde, kui ma saan nendega aktiivselt tegeleda. Igal sügisel alustan kahe grupi uute õpilastega ja nende nimed omandan juba esimese tunni jooksul. Küll aga kipuvad lõpetanute nimed kiirelt ununema. Juunis on lõpuaktus ja kui mõni neist peaks mulle oktoobris-novembris tänaval vastu tulema, siis nägu on tuttav... aga mis nimi oli???
VastaKustutaSeevastu kui mulle tutvustatakse mõnda inimest ja mul puudub samas võimalus kohe tema nime kasutada, siis läind see ongi. Esmases tutvustamisärevuses ei jää nimed meelde - tee või tina ja jube piinlik on siis seltskonnas ringi liikuda kõrvad kikkis, et ehk keegi kasutab veel kord seda nime ja siis ehk jääb meelde. -K-
Nimesid on jah raske meelde jatta. Eriti siin Kanadas, kuna paljudel on nimed, mida ma esimest korda elus kuulen voi hullem veel hirmus raske haaldada. Ise puuan samuti nimesid millegagi voi kellegagi seostada, iga olukord on erinev.
VastaKustutaRaske jah nende nimedega. Ma ei suutnud isegi õpikaaslaste nimesid kursustel või loengutel meelde jätta. Kuigi igale õppejõule tutvustasid kõik end korralikult. Mul oli ikka, ah see Ühispanga tüdruk või KodaMigra juhataja :)
VastaKustutaSamas näod jäävad väga hästi meelde. Sellega jälle teistmoodi piinlikud olukorrad. Tuleb tänaval tuttav nägu vastu, vaja tervitada, tervitusele järgneb väga kummaline pilk tervitatavalt.
Hiljem meenub, et see inimene hoopis telest tuttav...
mina ka nimedega hädas, või tegelikult küll vastupidi, nimi jääb veel meelde, aga vaat nägu ei jää. tean klassis pea kõiki nimesid peale esimest tundi, aga missuguse näo juurde missugune nimi kuulub, vaat ei tea. ja siis küsin huupi nime järgi ja vaatan kes reageerib :)
VastaKustutaKui kodus suutsin asja kuidagi enam-vähem kontrolli all hoida, siis siin üsna võimatu. Inimesed erinevatest riikidest pidevalt vahetuvad. Õnneks on osadel vastuvõttudel sildistamine kasutusele võetud - kleepsilt riietele, siis ei teki piinlikke momente.
VastaKustutaNimesildid meeldivad mullegi! Ja siinsed nimed ajavad vahel kõrva segadusse ning keele sõlme :) Samas on huvitav, kuidas paljud hiinlased ja korealased annavad lisaks oma rahvuspärasele nimele lapsele ka lihtsa inglisekeelse.
VastaKustutaÕpeatajana oli lihtsam, sest nimed olid silma ees. Eks ajapikku kulusid nimed ja näod pähe, kuigi pean tunnistama, et olen samamoodi hädas hilisema meenutamisega.
Mul on tekkinud hoopis teine probleem tööga seoses, mäletan inimese konto numbrit, aga ei tea ta nime. Kui siis arvuti juures olen, saab kiiresti nubri sisse toksida :)
Vau, kui huvitav mälu sul on? Mul ei jää endagi kontonumber meelde - iga kord vean näpuga järge, kui selle kuhugi pean üles tähendama.
VastaKustutaSealsed kontonumbrid on ilmselt lühemad. Ma ei taha uskuda, et 14 suvalist numbrit seostuvad mingi isikuga :) -K-
Eks need kontonumbrid ole tegelikult pikemad, kuid üle poole on lihtsalt panga koodid. Sisemine number, mida kasutame on ainult 4 kuni 6 numbrit pikk.
VastaKustutaminulgi tükivad inimeste nimed ununema
VastaKustutaja suurtel kokku saamistel on tõesti tore , kui sildid rinnas on
käisin ühel koolitusel, kus silt rinda kleebiti ja kui sellega siis teise koolitusse maabusin , hakkas keegi kisama, et korista see silt ära, et tobe on, samas õpetaja, kes meid ei tundnud, ütles et see on nii tore kui meil sildid rinnas oleks, et nii tobe oleks hakata pöörduma, et teie seal rohelises kampsunis
aastate jooksul üha enam tükib mul ka olema selline jama, et ei tunnegi tuttavaid tänaval ära, ütlevad mulle tere, aga ma ei tea kes nad on
kui tükk aega mööda läheb , siis prahvatab pähe, et ahhaa, et see oli siis see
vahel on lausa piinlikke momente olnud, sest ehk pilgust näeb välja lugeda, et ma ei taipa kellega tegu on
Tean täpselt, mida mõtled, kui ei tunne tänaval tuttavat ära. Minu jaoks on see eriti raske, sest oma töö pärast teatakse mind rohkem, kui et mina kõiki meeles jõuan pidada. Aga olen sellega mingil määral harjunud ning püüan lihtsalt vältida nimede kasutamist :) Kõige naljakam on, kui nad hakkavad oma pangaasju küsima; aga ma ei ole ju arvuti! Mul on enda rahade lugemisega küllalt tegemist, et teiste rahamuresid pidevalt kaasas kanda ;)
VastaKustuta