Meie iga-aastane suusareis on täies hoos. Peale 9-tunnist autosõitu - mille Tom üksi seekord ära tegi (ilmselt ma tagasiteel nii kergesti ei pääse) - jõudsime Mte.St.Anne'i, kus on idapoolse Kanada päris kõrged mäed. Oleme selles külas juba mitu head aastat käinud. Kirke on siin suusatamagi õppinud, kui oli umbes 3ne. Nüüd on ta minust palju tublim, st julgem :) Mina otsin laugemaid radasid, sest ei hooli enam kiirusest; kuid ta oli hästi armas ja teatas täna, et sõidab ikka minuga. Eks siis mina pidin ka kena olema ning temaga natuke huvitavamate nõlvade peale minema.
Mari teatas, et tema tahab veelgi põnevamaid kohti ning kadus omapäi kuhugi metsa vahele. Isegi Tom ei hooli seal suusatamisest. Tuli tegi hoopis mõned pildid minust ja Kirkest. Pärast vaatasime seda minu fototot ja naersime, et olen nagu roheliste silmadega kärbes :D
Ma ikka lisaks objektiivsuse huvides, et Kiki on tublim mitte ainult julgem:) Samas tuleb tunnistada, et Mari laskub radadel kuhu ma hea meelega (no OK üldse) oma nina ei topi.
VastaKustuta