24.02.11

Mont-Sainte-Anne - gondliga mäkke


Selleks, et kõige kõrgemale mäe tippu saada, on kõige õigem gondlisse istuda. Muidugi võiks ju alati ka proovida jala üles rühkida, kuigi ma ei kujuta ette, kui palju aega võtaks umbes 2.5km läbimine :D  Gondli alt läheb just nii pikk rada alla. Mari on kunagi sellegi ära proovinud, kuid minu meelest on see täiesti läbitamatu. Seekord oli rada ka suletud, sest nii mõnelgi pool oli näha jääga kaetud laike. Gondlisse on muidugi eriliselt mõnus tuule ja külma eest varju pugeda. Päris suure külmaga annab suletud ruum samas vaid pisut leevendust. Aga seekord on meid saatnud ainult päike ning parajalt talvine ilm!

Kõige toredam gondli juures on see, et just sealt mäetipust algab hästi pikk ja hästi lihtne rada, kust alagajagi saaks ilma probleemita alla. Üks on lausa 5.6km pikk ja teine, mis mulle rohkem meeldib, 3.8km. Seal saan ühest kohast pisut järsema lõigu peale keerata. Ainuke kehv asi, et gondli juurde jõudmiseks peab all pikema tee läbima. Võib ka tooli peale istuda, kuid sealt ei saa tippu ning rada jääb palju lühemak. Seekord otsustasin huvi pärast vaadata, kui kaugele ma alla jõudes suuskadele hoogu juurde andes gondlist jään ning avastasin, et asi polegi nii hull. Ja nõnda sõitsin omapäi 3.8km pluss gondliga üles, mis kõik kokku võttis umbes 25 kuni 30 minutit. Sattusin nii vaimustusse, et olen kahel päeval olnud viimane tulija suusamäelt :)  Tegelikult läheb Tom veel õhtuks tagasi, kuid minule piisab päevasestki lihaste piinamisest.



Piltidel on näha, kuidas gondlid omandavad kaugelt vaadates sipelga suuruse.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Võid siia jätta oma arvamuse. Vanemate postituste all ei ilmu need kohe. Nii et kannatust.