Kutsa talverõõmud

Isegi papud ei sega lume sees möllamast. Tom loobib keppi Kokole, kuigi selle kättesaamine hammaste vahelt kergelt ei lähegi. On vaja seda hoopis närida :)

Miinuskraadid ja kevad...

Täna hommikul arvas keegi aknast välja vaadates ja päikesesära imetledes, et ongi kevad kohe käes. Ma ei tea küll kust otsast. Väljas on hetkel (so hilja õhtul) miinuskraadid kusagil 20 ligi ja tuulefaktoriga koos kusagil üle -30. Koeraga välja minnes tahtis külm nina ära võtta ja hoolimata kahest soojast fliisist talvemantli all kiirustasin väga kiiresti koju tagasi. Isegi  kutsa lonkas vaheldumisi kolme käpa peal, sest maa on jäine (ei pannud seekord papusid talle jalga). Hommikul polegi vaja kraadiklaasi vaadata, et aru saada, kui külm siis on. Kui vannitoa aken on jäälilledes, siis on selge, et tasub soe villane kamps üles otsida. Muide, umbes seitse minutit peale hommikust kommentaari tõmbus taevas halliks ning hakkas kergelt tuiskama. Tuul on väga kõva olnud. Märtsikuuks ennustatakse külma jätkumist, kuigi ehk natuke soojemat kui praegu, kusagil esimese kümne miinuskraadi vahel päevast kõikumist.

Talvine park

Mõned pildid, miks talvel on väga raske meie lähedal asuvas jõeoru pargis kepikõndi teha. Teele uhatud jääpangad on kui suured kivilahmakad. Aga samas peab ettevaatlik olema, sest need kõiguvad jala all, lisaks on veel libedad ka.

Seekordne talv on muidugi eriline, sest meil on olnud pikalt väga külm, lund on parasjagu sadanud, ja see pole vahepeal jõudnud ära sulada. Lisaks veel jää... Kõik see on isegi väikese jõe muutnud päris huvitavaks vaatepildiks. Sama park sügisel.

Palju õnne, Eesti!

Eestile nii tähtsa päeva puhul veel üks artikkel võõral maal sündinud kahest noorest, kes Eestis sõjaväeteenistuse läbi teevad. Lisaks Kanada eestlane Ellen Valter sai presidendilt Valgetähe IV klassi ordeni. Kindlasti igatpidi seda väärt, sest tänu temasugustele aktiivsetele tegelastele see eestlaste koostegemine mujal edasi kestab!

Olen täna kodus, mis ei ole küll peomeeleolust tingitud, vaid Kirkel on väga kõrge palavik ning olemine üsna kehv. Vaene laps on gripi küüsis. Nüüd loodan ainult, et ise pääsen, sest viimasel ajal olen liiga kergelt kõiki jagatud haigusi ka endale krabama :)

Kaks nädalat olümpiamänge...

... ja lumememm pidas kenasti vastu hoolimata selle nädala sulapäevadest ning luges kokku kõik medalid, mis kanadalased võitsid. Kanadalased võivad oma "saagiga" täitsa rahul olla, eriti jäähoki kullaga :) Nüüd vaatame lõputseremooniat, kuigi eriti palju lõpuks ei jälginudki kõiki mänge. Kui aega, siis võiks CBC veebilehel muidugi seda veel teha, aga kui tulemused teada, pole asi enam huvitav!

Õhtune jalutuskäik

Just nii näevad praegu meie linna tänavad välja. Lund on päris kõvasti tulnud ja ära pole see jõudnud eriti sulada. Ilmad on ka üsna jahedad, kuigi nädala lõpu poole näeme ehk nullilähedast külma/sooja. Aga mõnus on õhtul jalutada, kui lumi krudiseb saapa all. Tuletab kangesti lapsepõlve meelde :)

Go Canada!

Olümpiamängud alanud ja kanadalaste patriootiline meel isegi õue peale jõudnud. Praeguste külmade ja lumiste ilmadega peab see lumememm äkki isegi mängude lõpuni vastu ;)  Ja mida see number 111 aknal tähendab, võib igaüks ise mõistatada. Ma ei tihanud ukse peale koputama minna :D

Jälle lumi...

Kuigi Tom luges just, et ega me polegi sel talvel nii palju lund saanud võrreldes igat sorti keskmistega, siis tänavale pilku heites, tahaks kangesti vastu vaielda. Täna sadas jälle päris korralikult (umbes 15cm Torontos), tekitades pahandust teedel (kõige hullem kaasas 200 sõidukit suurel maanteel, keegi vist surma õnneks ei saanud, kuigi vigastada küll). Eks suur vahe ole selles, et meil pole palju sula olnud. Kõik, mis taevast alla uhab, jääb ka maha. Ei mäleta, millal olen pidanud põlvini lumes sumpama, sest mitte igal pool polnud kõnniteed puhtaks aetud. Ning mõnel pool oli sõidutee küll puhas, kuid kogu lumi oli kuhjatud kõnnitee algusesse :) Paremal juhul oli lumme juba väike jalgrada tekkinud, mis tegi liikumise kergemaks. Aga ma ei kurda, on ju. Hoolimata külmetusest (õnneks viimastes staadiumites loodetavasti) läksin Kokoga õhtul tunniks ajaks välja, et talvist ilma nautida.

Tubli Eesti juurtega kokapoiss Torontos

Eelmisel nädalal võistles Kanada kokasaates "Chopped" Eesti juurtega noormees Paul Lillakas. Ja seda väga edukalt :) Ise vaatasime tüdrukutega asja üle nädalavahetusel, sest meil ju puudub telekaabel. Kirke ei kippunud küll teleka taha istuma, aga kui aru sai, et üks eestlane osalejate hulgas, siis jäi koha paigale. Ning Paul ei varjanud sugugi, milline köök talle mõju avaldanud :D Kui üks kohtunikest teatas, et tema abikaasal ka eesti taust, siis tõi Paul järgmise roana lauale hapukapsa, küll mitte traditsioonilise vaid sellise uuenenud kuues murakamoosiga. Muidugi rõõmustasin poisi üle eriti, sest mul on rõõm olnud talle Toronto Eesti Koolis õpetajaks olla (ja võin kinnitada, et tema eesti keel on väga hea). Ning nagu kõik õpetajad teavad, on koolilapsed neile natuke justkui oma lapsed, kelle edu südant soojendab. Ja kuigi ei tohi rääkida kellegi eelistamisest, siis mõned neist lastest jäävad ikka pisut rohkem meelde kui teised. Paul kuulub nende esimeste hulka :D

Foto on laenatud tema Facebooki lehelt. Vaata siia. Võid ka uurida tema kodulehte. Muide, olen teda varem ka siin maininud. Nii umbes aasta tagasi Marika Blossfeldti poolt pakutud pidulikult õhtusöögil, oli Paul üks abimeestest. Selle postituse viimasel pildil on ta vasakult kolmas. 

Loodan, et tal edaspidi ikka sama edukalt läheb! Ja mul teinekordki on võimalus tema poolt pakutud roogasid maitsta.

Haapsalu sall Harry Potteri ainetel

Mis saab siis, kui laps soovib endale väga erilist salli ja emme lahkelt selle asjaga nõus on. Loomulikult saab sall kootud, mille ajendiks Harry Potteri raamatud ja emme viimase aja huvi haapsalu sallide vastu :) Mu tüdrukud kalduvad Slytherini fännid olema, ja selle õpilaste sall oli rohe-halli värvi. Puna-kollased sallid võivad teistele jääda! Vähemalt minu neidude arvates. Kui kudumi valmis sain, siis arvas Mari, et tal poleks ka midagi sarnase salli vastu. Nüüd ongi mul juba teine käsil erineva mustriga, kuigi see ei liigu nii kiiresti kui Kirke oma. Detsembris oli mul hulgaliselt jõudeaega, kui muu jaoks energiat polnud. Kirke arvates ei tohiks teist sellist salli küll enam majas olla :)

Haapsalu salli muster on pärit ameeriklanna Nancy Bushi raamatust Knitted Lace of Estonia (lõng on siit - Malabrigo Lace). Raamat oli mul juba ammu kodus, aga alles umbes aasta tagasi haarasin vardad ja lõnga, et midagi kududa. Esimene sall sai valmis, aga pisut aia taha, sest tegin ikka päris palju vigu. Ei saa ikka nina raamatus sellist salli väga kududa :) Mis ei tähenda, et sall kena välja ei näeks. Tegelikult kudusin Kirke sallil nupud ka pisut valesti, kuid Mari omaga olen juba targem! Eestis ootavad mind nüüd veel kaks haapsalu salli raamatut. Kudumine on alati kuidagi eriliselt rahustav ja mõnus minu jaoks olnud. Kuigi kahjuks pole seda nii palju saanud teha, kui meeldinuls. Muidu ma mingeid lubadusi ei anna, kuid nüüd tahan küll (pisut ka olude sunnil) enda jaoks rohkem aega anda.