16.04.21

Ontario uudiseid

Kevad astub pikkade sammudega... Viirus astub samas selle kõrval veelgi pikematega vist. Kuna nakatunute numbrid kasvavad hirmuäratava kiirusega, tõenäoliselt uut tüüpi viirusepoiste pärast, siis on pandud maha palju karmimad reeglid. Politseil on õigus peatada inimesi või autosid ning nõuda tõestust, miks sa väljas oled, ning küsida elukoha aadressi. Sest oleme ju praegu lukus... kuni 20.maini... Seda siis algsest neljast nädalast kokku kuus nädalat. Esialgu... Kodust välja võib minna ainult tööle, arsti juurde või poodi. Poodide täituvus on piiratud 25% ja needki on ainult toidupoed. Viimaks sel kevadel tõmmati piir peale ka suurematel poodidel (nagu näiteks WalMart või Costco), ning see osa, kus müüakse tarbekaupa, on ligipääsmatuks muudetud. Õues võid olla ainult oma perega koos, ei mingit mulli või lähedastega suhtlemist. Kirikusse võib maksimaalselt 10 inimest lubada. Suurte vahedega muidugi. Ontario piirid pannakse kinni isegi teistest provintsist saabujatele, teatud eranditega. USA piir Kanadaga on endiselt suletud... 

Uuemad uurimused panevad ka kahtluse alla, kui hästi vaktsiin originaalse viirusepoisi muundunud järglastega toime tuleb. Siiani on ikka kinnitatud, et vähemalt haiglast hoiab ära. Igal juhul loodame. Ja kui vaja, siis oleksin nõus ka kolme süstiga. Isegi, kui mul iga kord pilt tahab eest ära minna ;-) Sest nii just juhtus minul. Tegelikult ei olnud mul hetkekski tunnet, et appi, miks ma küll tulin süsti saama. Eriti veel AstraZenecat (mida hakati üle 55stele apteekides jagama). Hoopis mõtlesin loogiliselt... kiire hommikusöögi sissekugistamine just enne seda, kui lähed vaktsiini saama, pole kõige parem mõte. Tasub kõrva taha panna. Igal juhul anti mulle kiirelt magusat mahla juua ning olingi varsti jälle jalul. Eks ma hirmutasin noore õe ära, keda olin just hetk enne seda kiitnud, kui õrnad käed tal on, et üldse ei tundnudki, kui ta mind torkas. Järgmisel päeval oli väike palavik ja ega ei olnud just kõige roosilisem olemine, kuid praeguseks on kõik läbi. Minu enda arst kinnitas, et inimesed peavad aru saama, kui tähtis on võtta vastu just see vaktsiin, mida pakutakse ja mis saadaval. Sest mida kaugemale sa lükkad vaktsineerimist, seda suurem võimalus sul nakatuda. Kui just muidugi turvaliselt oma nurgas end ei peida. 

Toomasel oli ka võimalus AZ saada, aga kuna provints laiendas oma plaani teatud postikoodiga rajoonidesse, kuhu meiegi kuulume, siis ta lõi mul põnnama ning registreeris hoopis mujale, kus jagatakse muid vaktsiine. Eks näe, kuidas talle see mõjub. Kuigi mõned on öelnud, et AZ puhul pidi esimene süst tooma välja justkui külmetusnähud, teistel alles teine. 

Kanada on ka sama süsteemi peal nagu Inglismaa, et proovib võimalikult paljudele kiiresti esimese süsti kätte anda. Mis tähendab, et järgmist tuleb oodata kuni neli kuud. Arvestades, et AZ pole väga populaarne, või õieti meedia on muidugi selle võimalikud negatiivsed küljed nii üles puhunud, siis äkki saan juba varem selle kätte :-) Kuigi mõni arvab, meil oleks vaja vähemalt kolm süsti saada. Ja kes teab, kas igal aastal veel ühe. 

Aga kummaline küll, kuidas maailm on ikka korralikult pea peale pööratud. Ning ilmselge on, et esialgsed aasta tagasi vargsi jagatud arvamused sellest, kuidas peame vähemalt kaks aastat võitlema nähtamatu vaenlasega, tegelikult liigagi tõsi oli...

8 kommentaari:

  1. Sain ka märtsi alguses AZ vaktsiini. 12 tundi olin ikka haige. Kuna mul vanem poeg jäi täpselt samal ajal koroonasse, siis saime sümptomeid võrrelda. Täitsa samad oli, minul ainult väiksem palavik. Aga mina sain 12 tunniga terveks, magasin veel 12 tundi otsa ja olin terve. Temal oli üle nädala haige ja see jube lihasvalu kestis mitu päeva.
    Ülehomme saan teise süsti, loodan seekord mitte haigeks jääda. 😊

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Anna siis teada, kuidas läks :-) Tean, mida oodata. Samas räägitakse siin ka juba sellest, et teine süst võib hoopis teine vaktsiin olla... Eks näe...

      Kustuta
    2. Annan siis teada, et süst käes ja palavikku seekord ei tulnud. Süstikoht on punane ja silmnähtavalt paistes, aga kui ei katsu, siis pole tunda.
      Minu lähiringkonna töökaaslastest ei ole keegi haigeks jäänud. Esimese süstiga ei jäänud me seltskonnast vaid üks haigeks.

      Kustuta
    3. Siis on mul ka ehk lootust kergemini üle saada. Kui lõpuks ikka teise süstini jõuan...

      Kustuta
  2. Ma sain hiljuti Pfizeri esimese süsti, sest ootamatult selgus, et mind on vanusest-noorusest hoolimata riskigruppi määratud. Ainus kõrvalmõju, et süstikoht oli paar päeva paistes ja veidi hell. Näis siis, mis pärast teist süsti saab.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Toomase vanemad said ka sama. Esimene ei mõjunud, aga teisega olid ikka korralikult siruli. Nüüd muidugi kõik hästi.

      Kustuta
  3. Mul ka Pfizer. Esimese süstiga polnud midagi, teise süstiga tulid järgmisel päeval kõrvalmõjud: nõrkus, väsimus, külmavärinud ja üleüldiselt väga väga külm olemine. Arvasin, et ma niisama tööpäevast läbi ning väljas külm ka aga kui töö juurest võetud soojapakid ei aidanud, lõi selgeks, et ehk hoopis vaktsiinist. Läksin koju, olin ca 5h diivanil lääbakil ja kõik korras. Praeguseks on teisest süstist üle kolme kuu möödas. Rohkem kõrvalmõjusid ei ole siiani täheldanud, COVIDi ei ole ka kinni püüdnud. Nii et toimib vist.

    VastaKustuta
  4. Valeinfi jagatakse selles blogis, ei löönud põnnama, lihtsalt huvi pärast tahtsin teist sorti proovida. Hea investeerimistava on mitte panna kõiki munasid ühte korvi :P Tegelt oleks eelistanud puht praktilistel kaalutlustel Johnson&Johnson vaktsiini, sest seda vaja vaid üks suts ja oledki valmis, paraku polnud pakkumisel. Tütardele soovitan igatahes pulli mõttes miskit kolmandat proovida, no ehk vaid sputniku välistaks poliitilistel põhjustel :P

    VastaKustuta

Võid siia jätta oma arvamuse. Vanemate postituste all ei ilmu need kohe. Nii et kannatust.