See kolmandast keemiast lahtisaamine on olnud kuidagi eriti vaevaline. Umbes kümnendal päeval kukkusin ikka korralikult kokku. Jah, proovid lamada ja puhata ja kosuda, aga samas on viimane kui väiksemgi lihasepoiss nii väsinud kui saab olla. Seitsmes kuni neljateistkümnes päev peale keemiat on valgete vereliblede poolest üks kehv aeg, kui vanad head libled on põhimõtteliselt kehast läinud ja uusi pole küllalt juurde toodetud. Eelmised korrad suutsin kuidagi paremini kõik selle üle elada. Samas, mul on ainult üks kord jäänud. Juba selle nädala laupäeval. Kui muidugi homsed vereproovid seda lubavad.
Sain siin vahepeal ka oma DNA tulemused kätte. Polegi neid jaganud. Kuna tegemist on haigla uuringuga, mille sihiks teatud haigused, siis sain teada, et mul pole kurja pärilikku BRCA1, BRCA2 rinnavähi geeni (seda muidugi sain juba varem teada teise testi kaudu, mis ainult neid taga ajas), pluss puudub ka munasarjavähiga seotud geen ja Lynch sündroom, mis suurendab erinevate teiste vähkide teket. Lisaks sain teada, et mul...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Võid siia jätta oma arvamuse. Need ilmuvad kohe-kohe! Nii et ainult kannatust :-)