Sünnipäevast on nüüd varsti kuu möödas, aga tahaks ikkagi uhkustada selle imekena kingitusega, mille saamislugu on imearmas.
Oleme oma töökaaslasega enne õhtust vahetust jalutamas, kui astume hästi toredast poest läbi, kus müüakse igat sorti kivimeid ja krsitalle, millest ka ehteid valmsitatud on. Hiljuti on ilmunud nende poelettidele kanada kunstnike poolt valmistatud kaelakeid ja kõrvarõngaid. Imetlen siis nendest ühte, kuid ei raatsi endale osta, sest hind on minu meelest natu-natu liiga kõrge; ja kas mul ikka päriselt seda vaja on, muutun hoopis praktilisemaks. Riptan ehte raske ohkega tagasi, eriti kui sõbratar takka kiidab, kui kallis see on.
Milline on minu rõõm ja üllatus, kui sünnipäevahommikul töö juures köögis endale teed valmistades, tuleb H ja ulatab kotikese, milles seesama ehe peidus! Ma ei mäletagi, millal ma viimati niiiii rõõmus ühe kingi üle olin. Nad olid koos mu teise sõbrannaga raha kokku pannud! Tal olevat kohe taoline mõte läbi käinud, kui mind poes ahhetamas nägi. Sellepärast ta nii varmalt mul seda kõrvale soovitaski panna :) Küll on tore, kui mu ümber on nii toredaid sõpru!
Siin on veel kunstniku ehteid - True Magic by Lucya.
Aga kus on pilt minu 22 aastat tagasi kingitud sõrmusest:( Oleks ise salamisi lisanud aga ei saanud sinult une pealt näpu otsast kätte:)
VastaKustuta