Hallid pilved...

Tegelikult ei tahaks nii väga pessimistlik olla, aga pealkiri sobis hästi pildiga :). Kaasa on nüüd viimaks töölt lahti. Ega Kanadagi üleilmsest majanduskriisist puutmata ole, kuigi pangandus seisab tänu väga rangele riiklikule kontrollile siiski üsna tugevatel jalgadel (ma peaks ju tedma ;).

Tomi koondamiseteade ei tulnud väga suure üllatusena, sest firma on juba üle aasta hädas olnud ning hulgaliselt on inimesi lahti lastud. Praegu võtab kallis kaasa asja rahulikult, sest palk jookseb sügiseni edasi. Ta võiks küll ka proovida tööd otsida, kuid see tähendaks kindlasti suve kinnipanemist. Siin ei pöörata puhkustele nii palju tähelepanu nagu Euroopas. Pealegi meeldib mulle idee, et viimaks saab meil kodus remont tehtud, seinad värvitud ja ehk ka soojustatud. Lastele ütlesin: "Issi on nüüd househusband!" Ja koju jõudes ootab mind iga kord uhke praad laual (vähemalt unistustes ;). Ei tohi midagi kurta, sest Tom teeb ikkagi midagi mulle, kasvõi keedab kartulid valmis.

Teine teade tuli mul töö juurest, et meie kauaaegne kolleeg läheb pensionile - 33 aastat ühel kohal, väga haruldane praegusel ajal, kus iga natukese aja tagant kiputakse uut kohta otsima, sest praegune ei rahulda. Ametlikult on Kanadas pensioniiga kõigile 65, kuid teatud pensioniplaanidega on see võimalik varemgi! Nii otsustas ta seda pea kümme aastat varem teha. Mul on hea meel tema pärast ja peaaegu kadestan teda (pidin kohe varbad ja näpud appi võtma, mitu aastat mul minna on ;). Muidugi tähendab see meile pisukesi/suuri muutusi, kuid eks me saa hakkama!

Nii see elu on, kes läheb omal soovil, kes sunnitakse eemale...