12.11.11

Minu Omaan


Meeli Lepik "Minu Omaan"

Kui selle raamatu käest panin, jäin mõtlikuks. Mitte Omaani, kui riigi üle, mis erinev nii Eestist kui Kanadast, aga hoopis inimsuhete üle. Olen juba ammu aru saanud, et põhiolemuselt oleme ikka kõik Eva ja Adama järglased, ükskõik, millises maailmanurgas me elame või milline meie nahavärv on. 

Autori lugu keerleb paljus tema töö ümber. Pole kerge jätta maha neid häid töökaaslasi, kellega klapp hea ning koos mitu puuda soola söödud. See ei ole kellelgi uudiseks, kui tähtis on hea läbisaamine kõigiga, kellega pead vahel suurema osa päevast koos veetma. Uues kohas pole kunagi kindel, kelle kõrvale just satud… Õnneks on autoril selles suhtes väga vedanud, kuigi eks oma probleemid teki sealgi.

„Kõik on hästi. Lihtsalt pea meeles kolme põhimõtet: tee oma tööd nii hästi, kui saad; ära räägi kellestki midagi, ei head ega halba; ja hoia eemale igasugusest firmasisesest poliitikast – ja meil on Omaanis hea.” Ma leian, et see tõdemus käib ükskõik millise riigi kohta :)

Mõra töösuhetesse võib aga väga kergesti tekkida, kui ülemused hakkavad eelistama ainult neid, kes neile meeldivad, olgu siis põhjuseks mistahes, rahvus või hoopis lähedasemad suhted :) Kui siis need isikud ka oma ninad püsti ajavad, siis ei jää koostöö rõõmust terakestki alles. Teades, et nad on puutumatud, neile on kõik lubatud ning kõik andestatav, tekitab hõõrumisi ning rahulolematust ning mürgitab üldist õhkkonda. Ja sina pead seal kõrval ainult kurvalt tõdema, et omavaheline läbikäimine hääbub üha enam ja enam, ning mõni lausuks ireooniliselt... too bad...

„Sageli ei loe see, et mul on õigus, ja kui ebaõiglustunnet on raske alla neelata, tasub heita pilk laeva masti ning kontrollida, mis värvi lipp seal lehvib. Kelle leiba süüakse, selle laulu lauldakse....“ kirjutab autor. Ja veel: „Isiklikud suhted mängivad siin maal suurt rolli, ehk professionaalsust isegi ületades.“ Millegipärast olen kindel, et paljud noogutaksid sellele kaasa ning tõdevad, et see ei käi kohe kindlasti mitte ainult Omaani kohta. "Mida ma aga tagasi ei saa on see entusiasm ja pühendumine, millega Omaanis tööd alustasin - soovi panna tegemistesse oma süda ja anda endast kõik võimalik. See kurb teadmine teeb olemise tühjaks."

Muid fakte Omaani kohta, mis meelde jäid. Tähelepanek kätega söömise kohta, mis pidi tähendama toiduga vahetumat sidet... Ma olen vist peaaegu nõus :D Söön poest ostetud grillkana tavaliselt kätega ja see on imemaitsev. Kujutan ette, et kahvel ja nuga mõjuks maitsemeelele nüristavalt ning söömisenauding kaoks ära :) Ma ei tea küll, kas selle teadmisega jätaks küll kahvli ja noa ärateenitud puhkusele :)

Kuna Omaan on islamimaa, siis muidugi pidin kõrva taha panema kirjeldused uuest sultanist, kes saanud läänes hariduse ning kes oskab hoopis teistmoodi oma riiki valitseda. Mida vähem haritud oled, seda kergem on sind tõmmata kaasa oma mingite (kinnis)ideedega ja põhimõtetega. Olen sellest hariduseteemast ja islamimaadest varem ka kirjutanud.

Naiste teema kohta üks lõik autori sulest: "Naise figuuri varjav tume rüü ja kaetud juuksed on islmaimaailma vaat et kõige mõjuvõimsam sümbol. Sümbol, millest minu kogemuse järgi lääne "vabadusmeelsed" naised alati päris õigesti aru ei saa."

Ma kujutan ette, et kuulun nende lääne "vabadusmeelsete" naiste hulka, kes ei saa sugugi aru, kuidas naisi saab sundida kandma rüüd, mis varjab täielikult ta keha. Pluss muidugi veel takistused, mis ei luba neil omapäi ringi käia, töötada jne. Śaan aru, et erinevates riikides on need kombed/kohtustused/õigused erinevad ja ma ei proovi üldistada kõiki islamiriike. Minu kõige suurem probleem ongi see sunni osa. Kui mul on vaba valik, kas ma varjan ennast või mitte, siis kirjutan kahel käel sellele alla. Kui aga keegi käsib mul katta pea ja nägu ja nii edasi, siis ma ei saa sellest aru!!! Ja nii kaua, kui naistel pole enda suhtes sõnaõigust, siis ei lepi ma sugugi sunniga.

Mulle meeldis Omaani raamat, sest see oli seniloetutest hoopis teise lähenemisega, see tähendab veepealse lähenemisega :) Isegi kui ma just Omaani elust nii palju teada ei saanudki, siis hindasin väga neid osasid, mis pühendatud inimsuhetele!

2 kommentaari:

  1. Anonüümne12/11/11 06:50

    Ostsin sama raamatu mõnda aega tagasi, et lugeda oleks midagi lennukis lugeda. Mulle ka meeldis, juhuslikult märkasin kohe pärast raamatu läbilugemist ETV kodulehel, et "Ehh, Uhhuduur" sõitis ka Omaanist läbi. Saates on lõik ka maailma kiireima laeva külastamisest, laeva kapteniks muide Kihnust pärit noormees ja teenindusjuhiks jälle eestlanna :)
    http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=121504

    VastaKustuta
  2. Aitäh lingi eest! Paistab üldse tore saade olevat! Ja muidugi annab video teisest riigist hoopis parema pildi, kui ainult fotod.

    VastaKustuta

Võid siia jätta oma arvamuse. Vanemate postituste all ei ilmu need kohe. Nii et kannatust.