Panen siia veel ühe karatevideo mustade vööde kumitest. Tom ei võtnud sellest seekord osa, kuigi eks ta ikka kibeles võistlusringi :) Eks ainult neile, kes karatega tegelevad (või sellega pisut seotud, nagu mina), pakub video midagi. Samas soovitan kõigile, kes Torontosse elama satuvad ja on huvitatud idamaisest võitluskunstist, liituma just meie klubiga ;) See ei ole lihtsalt ainult kohalkäimine kindlast kellaajast kindla kellaajani ja ainult teatud päevadel. Shito-Ryu Itosu-Kai karate Kanada peakontor (ehk Honbu klubi) on alati õhtutundidel lahti.
Me maksame tavaliselt aastamaksu korraga ära, mis tähendab, et eriti usinad võiksid kohale tulla kasvõi iga päev. Esmaspäevast teisipäevani on õhtuti kaks tundi trenni, neljapäeval on harjutamine relvadega, reedel on vaba klass, kus kõik kõiki aitavad katasid lihvivad. Laupäeval on ka midagi, aga me pole enam seal käinud, kui lapsed suuremaks said (lastetund on laupäeva hommikuti). Lisaks veel ühiseid üritusi, mis toob karatekad üksteisele palju lähemale. Väga tavaline on, et kõrgemad vööd õpetavad madalamaid. Mäletan, kuidas väike Kirke oma rohelise vööga juhendas kollase vööga neidusid :) Nüüd kaalub ta lasteklassi õpetama minemist - nii täidab ta kohustuslikud vabatahtliku töö tunnid, mida on kokku 40 terve keskkooli jooksul. Paljudel on aga neid tunde hoopis rohkem! Nii et alati ei loe, kas tunnid on täis või mitte, kui huvi midagi muud teha ja oma abi pakkuda väga loomulikuks elu osaks saab.
Tegelikult tahan jälle kord öelda, kui hea meel mul on, et just sellesse klubisse sattusime. Mul oli üks teine väga potensiaalne koht, kus shotokan karatega tegeldi (sama paik, kus lasped ujuma õppisid), kuid õnneks otsustasin ikka lähema koha kasuks, mis sest et see eemalt väga kahtlane välja paistis ;) Nüüd on nad sealt ära kolinud ning treeningsaal väga ilus, kunagine tantsusaal Ja kuigi ma ise olen ainult kõrvaltvaataja rolli jäänud, tunnen väga paljusid klubi liikmeid ning nende kaasasid või kaaslasi :)
Me maksame tavaliselt aastamaksu korraga ära, mis tähendab, et eriti usinad võiksid kohale tulla kasvõi iga päev. Esmaspäevast teisipäevani on õhtuti kaks tundi trenni, neljapäeval on harjutamine relvadega, reedel on vaba klass, kus kõik kõiki aitavad katasid lihvivad. Laupäeval on ka midagi, aga me pole enam seal käinud, kui lapsed suuremaks said (lastetund on laupäeva hommikuti). Lisaks veel ühiseid üritusi, mis toob karatekad üksteisele palju lähemale. Väga tavaline on, et kõrgemad vööd õpetavad madalamaid. Mäletan, kuidas väike Kirke oma rohelise vööga juhendas kollase vööga neidusid :) Nüüd kaalub ta lasteklassi õpetama minemist - nii täidab ta kohustuslikud vabatahtliku töö tunnid, mida on kokku 40 terve keskkooli jooksul. Paljudel on aga neid tunde hoopis rohkem! Nii et alati ei loe, kas tunnid on täis või mitte, kui huvi midagi muud teha ja oma abi pakkuda väga loomulikuks elu osaks saab.
Tegelikult tahan jälle kord öelda, kui hea meel mul on, et just sellesse klubisse sattusime. Mul oli üks teine väga potensiaalne koht, kus shotokan karatega tegeldi (sama paik, kus lasped ujuma õppisid), kuid õnneks otsustasin ikka lähema koha kasuks, mis sest et see eemalt väga kahtlane välja paistis ;) Nüüd on nad sealt ära kolinud ning treeningsaal väga ilus, kunagine tantsusaal Ja kuigi ma ise olen ainult kõrvaltvaataja rolli jäänud, tunnen väga paljusid klubi liikmeid ning nende kaasasid või kaaslasi :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Võid siia jätta oma arvamuse. Need ilmuvad kohe-kohe! Nii et ainult kannatust :-)