Teejuttu

Minuga saab loomulikult ikka ainult teejuttu rääkida, sest siiani pole õppinud kohvi jooma, või võiks hoopis öelda, et minust pole kohvisõltlast saanud :) Mis ei tähenda, et ma kohvi vahel ei joo, ütleme umbes kolm tassi aastas. Ma teen nalja, et see ongi mu aasta norm ning ega neid kordasid ei saa niisama naljalt ära kasutada. Tunnistan samas, et mulle meeldib Tim Hortonsi Iced Cappuccino (Iced Capp), mida võiks kirjeldada kui jääkohvi piimaga. Mis ei tähenda, et ma liitrite kaupa seda manustaksin :) Jään ikka teenautijaks.

Erinevate teede valik on tänapäeval väga-väga suur. Nende jaoks on ju tekkinud oma pisikesed poekesedki, kus tihtipeale pakutakse mõnda huvitava maitsega jooki. Eks see pane siis jälle midagi uut ostma. Torontos on näiteks selline poekett nagu Tea Emporium, kust võid osta lahtist teed. Üks avas paar aastat tagasi uksed Toronto Eesti Maja lähedal, või õieti Broadview metroojaamast pisut ida poole, teine on näiteks all-linnas Kingi ja Bay tänavate ristumiskoha lähedal. Tegelikult saab neilt ka üle interneti teed (eriti kui tead, mida soovid), ja muid teega seotud asjandusi tellida. Mulle meeldib väga nende Rooibos Prickly Pear (koostisosadeks muidugi Lõuna-Aafrika taim rooibos ning kaktuseviljad, lisaks kiwi, põldmarja lehed ja roosipungad).

Kogu selle jutu juures on mul aga hoopis pildid Twinings Lady Grey Aromatics teest, mida Kanadas annab tikutulega otsida, mis aga meie pere üheks suureks lemmikuks. Sain seda esimest korda maitsta Londonis, kui muuseas astusime läbi ühest toidupoest ning kena must karp kollase pildiga, (ning väljamüügi sildiga) pilgu enda peale tõmbas. Kui õhtul sellest teed keetsin, siis olingi hooked :)  Järgmisel päeval tahtsin seda endale veelgi kaasa osta, kuid selleks ajaks oli ilmselt hea tee suur hulk inimesi avastanud ning kõik oma koju tassinud.

Praegu olen Lady Grey teed tellinud otse Inglismaalt läbi eBay Indian Tea Company käest! :) Twiningsi Lady Grey on ka siin müügil, kuid see pole üldsegi nii hea, kui Aromatics versioon! Mulle meeldib selle mahe maitse (ma ei hooli väga kangetest teedest), millel kerge tsitruseviljade hõng juures. Kõige rohkem olen üllatunud, et kui teed jääb järgi, milles ikka puru sees on, ei lähe see sugugi kibedaks (kui nii saab tee maitse kohta öelda).

Samas olen peaaegu loobunud marjateedest, mis minu meelest nõuavad alati magusamaks tegemist, sest kes seda haput vett juua tahab, st mina ei taha :) Aga mulle meeldib piparmünditee ning kummelitee, viimast teen alati lastele, kui nad end kehvasti tunnevad. Huvitav on ka, kuidas erinevad teed meenutavad möödunud aegu. Näiteks, kui joon mustsõstramaitsega musta teed, siis tunnen nagu oleksin tagasi Rootsis, pärnaõietee viib mind aga hoopis Hiiumaale :) Rootsist on ka meeles Liptoni Yellow Label tee, mida siingi müüakse. Aga millegipärast pole siinsel sama maitse!? Või on hoopis mu mälestustesse lünk ilmunud :D